ÜLDSÄTTED
1. Nimetus ja õiguslik seisund
1.1. EELK Usuteaduse Instituut (edaspidi ka Instituut) on erakõrgkool, mille pidajaks on Sihtasutus
EELK Usuteaduse Instituut. Instituut juhindub oma tegevuses kõrgharidusseadusest, EELK
põhikirjast, Kirikuseadustikust, Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut põhikirjast jt õigusaktidest.
1.2. EELK Usuteaduse Instituut peab oma asutamise kuupäevaks 3. maid 1946, mil EELK
Konsistooriumi korraldusel Tartu Ülikooli usuteaduskonna õppejõud ja üliõpilased asutasid
samanimelise kooli, mis vahepeal kandis ka Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni nime.
1.3. Instituudi täisnimetus on EELK Usuteaduse Instituut, lühendina UI. Erakõrgkooli nimetus
inglise keeles on The Institute of Theology of the Estonian Evangelical Lutheran Church, lühendina
IT of the EELC.
1.4. Instituudi asukoht on Tallinn; struktuuriüksused võivad asuda ka mujal.
2. Eesmärk ja ülesanded
2.1. Instituudi eesmärk on valmistada ette vaimulikke ja ilmiktöötajaid teoloogilist ja teoloogiaga
haakuvat kvalifikatsiooni eeldavatele ametikohtadele EELK-s, EELK partnerkirikutes, avalikus – ja
erasektoris. Instituut tagab akadeemilise hariduse andmise ja teadustegevuse teoloogias ja
teoloogiaga haakuvatel erialadel.
2.2. Eesmärgi saavutamiseks Instituut
• korraldab õpet rakenduskõrghariduse ja magistriõppe õppekavade alusel usuteaduse
õppekavagrupis;
• korraldab kutse- ja täiendusõpet;
• edendab haridus- ja teadustööd teoloogias ja teoloogiaga haakuvatel erialadel;
• viib läbi sihtfinantseerimisega teadusuuringuid ning tellimuslikke teadus- ja arendustöid;
• arendab kirjastustegevust ning annab välja õppekirjandust ja muid väljaandeid;
• arendab raamatukogu, pidades eeskätt silmas instituudi üliõpilaste, õppejõudude ja
teadustöötajate vajadusi, kuid teenindades ka teisi lugejaid;
• arendab välissidemeid, teeb koostööd ja sõlmib lepinguid teiste teadus- ja haridusasutuste
ning organisatsioonidega nii Eestis kui ka välismaal.
3. Keel
Instituudi õppe- ja asjaajamiskeel on eesti keel. Õppetöö võib toimuda ka vene ja inglise keeles.
JUHTIMINE
4.1. Juhtorganid
4.1.1. Instituuti juhivad nõukogu ja rektor
4.1.2. Nõukogu moodustavad ameti poolest (ex officio) liikmed ja valitavad liikmed.
4.2. Instituudi nõukogu
4.2.1. Instituudi nõukogu koosseis
4.2.1.1. Ameti poolest kuuluvad nõukogusse EELK peapiiskop, EELK haridusala eest vastutav
assessor, Instituudi rektor, usuteaduskonna dekaan, pastoraalseminari juhataja, kirikumuusika
osakonna juhataja, täiendusõppe osakonna juhataja, raamatukogu juhataja, haldusosakonna juhataja,
Tartu struktuuriüksuse (Tartu Teoloogia Akadeemia) juhataja ja EAÕK poolt nimetatud esindaja.
Valitavate liikmetena kuuluvad Instituudi nõukogusse Instituudi akadeemiliste töötajate poolt
valitud esindajad ja Instituudi üliõpilaste poolt valitud esindajad. Valitud liikmete arv nõukogus
vastab kõrgharidusseaduses sätestatud nõuetele. Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut nõukogu
võib nimetada Instituudi nõukogusse veel oma esindajaid.
4.2.1.2. Akadeemiliste töötajate (töölepingu alusel Instituudis töötavate professorite, lektorite,
õpetajate ja teadurite) esindajad valitakse nõukogusse kaheks aastaks. Üliõpilaste esindajad
valitakse nõukogusse üheks aastaks. Valimine toimub hiljemalt 1 (üks) kuu enne ametisolevate
esindajate volituste tähtaja lõppemist. Valimised on salajased. Valituks osutuvad enim hääli saanud
kandidaadid. Häälte võrdse jagunemise korral osutub valituks ealt vanim.
4.2.1.3. Oma esindaja nõukogusse valinud akadeemilised töötajad ja/või üliõpilased võivad ta sealt
enne tähtaja möödumist tagasi kutsuda juhul, kui esindaja lahkub Instituudi töötajaskonnast või
üliõpilaskonnast enne tema volituste tähtaja lõppemist. Tagasi kutsumine toimub avaliku
hääletamise teel.
4.2.1.4. Esindaja tagasikutsumise korral enne tema volituste tähtaja lõppemist valitakse uus esindaja
põhikirja p 4.2.1.2 toodut järgides. Uue esindaja volitused kehtivad kuni teiste sama esinduskogu
esindaja volituste tähtaja lõppemiseni.
4.2.2. Instituudi nõukogu töökord
4.2.2.1. Nõukogu koosolekud kutsub kokku ja neid juhatab rektor; tema äraolekul EELK haridusala
eest vastutav assessor. Koosolek protokollitakse.
4.2.2.2. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vähemalt kaks korda aastas. Nõukogu on
otsustusvõimeline, kui sellel osaleb enam kui 50% liikmetest.
4.3.2.3. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud enam kui 50% koosolekul
osalevatest nõukogu liikmetest.
4.3.2.4. Rektor ei osale tema isikut puudutavate päevakorrapunktide arutamisel.
4.2.3. Instituudi nõukogu volitused
1) võtab vastu Instituudi arengukava ja esitab selle kinnitamiseks Sihtasutuse EELK Usuteaduse
Instituut nõukogule;
2) võtab vastu Instituudi eelarve ja eelarve täitmise aruande ning esitab need kinnitamiseks
Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut nõukogule;
3) võtab vastu tasemeõppe õppekavad ning esitab need kinnitamiseks Sihtasutuse EELK
Usuteaduse Instituut nõukogule;
4) võtab vastu vastuvõtueeskirjad ja kinnitab õpinguraamatu vormi;
5) teeb Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut nõukogule ettepaneku õppemaksude suuruse
kinnitamiseks;
6) kehtestab Instituudi õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning kvaliteedi tagamise põhimõtted;
7) kinnitab õppekorralduseeskirjad, üliõpilaskonna põhikirja ja üliõpilasesinduse valimise korra;
8) kehtestab akadeemiliste töötajate ametinõuded, akadeemiliste ametikohtade täitmise tingimused
ja korra ning akadeemiliste töötajate atesteerimise tingimused ja korra;
9) nimetab vajadusel rektori ettepanekul ametisse prorektori;
10) kinnitab usuteaduskonna ja akadeemiliste osakondade põhimäärused.
4.3. Rektor
4.3.1. Rektori ülesanded ja pädevus
1) juhib ja esindab Instituuti;
2) vastutab Instituudi üldseisundi ja arengu, eelarve täitmise ning rahaliste vahendite õiguspärase ja
otstarbeka kasutamise eest;
3) on aruandekohustuslik Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut nõukogu ees;
4) kinnitab Instituudi nõukogu seisukohti arvesse võttes Instituudi struktuuriüksuste koosseisud,
nimetab ametisse struktuuriüksuste juhid;
5) nimetab usuteaduskonna nõukogu ettepanekul ametisse dekaani;
6) annab välja käskkirju vastavalt oma pädevusele;
7) määrab rektori asendamise korra;
8) immatrikuleerib ja eksmatrikuleerib üliõpilasi;
9) teeb vajadusel nõukogule ettepaneku prorektori ametisse nimetamiseks.
4.3.2. Rektor on ühtlasi Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut juhataja.
4.3.3. Rektori volitused lõpevad temaga sõlmitud lepingu tähtaja möödumisel, omal soovil ametist
tagasiastumise korral kohustuste täitmisest vabastamise päeval või ametist enne lepingu tähtaja
möödumist vabastamise päeval.
4.3.4. Kui rektori volitused lõpevad ja volituste lõppemise ajaks ei ole valitud uut rektorit, määrab
Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut nõukogu ametisse rektori kohusetäitja.
4.3.2. Rektori valimine
1) Rektori valimised toimuvad mitte varem kui kuus kuud ja mitte hiljem kui kolm kuud enne
ametis oleva rektori ametiaja lõppu. Valimiste päeva määrab Sihtasutuse EELK Usuteaduse
Instituut nõukogu.
2) Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut nõukogu kuulutab valimised ametlikult välja hiljemalt
kaks kuud enne valimiste päeva kiriklikes meediakanalites ja saadab teate EELK vaimulikele
e-posti teel. Teadetes tuuakse välja kandidaatide esitamise tähtaeg, mis ei tohi olla hilisem, kui üks
kuu enne valimiste päeva.
3) Rektori ametikohale võib kandideerida EELK teenistuses olev preester või piiskop, kellel on
doktorikraad ja kirikliku teenimise kogemus
4) Kandidaadi/kandidaatide, kes Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut nõukogu hinnangul
vastab/vastavad rektori ametikohale kehtestatud nõuetele, dokumendid esitab Sihtasutuse EELK
Usuteaduse Instituut nõukogu tutvumiseks Instituudi nõukogule. Instituudi nõukogul on õigus
kandidaadiga/kandidaatidega kohtuda ja talle/neile küsimusi esitada.
5) Instituudi nõukogu annab Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut nõukogule oma kirjaliku
seisukoha kandidaadi/kandidaatide sobivuse kohta Instituudi rektori ametikohale.
6) Rektori valib Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut nõukogu ja temaga sõlmib viieks (5)
aastaks lepingu nõukogu esimees. Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu
kohta sätestatut.
7) Kui rektoriks valitul on kehtiv tööleping Instituudiga, siis see peatatakse rektorina ametis olemise
ajaks ning tal on õigus jätkata töötamist samal ametikohal pärast rektori ametist vabastamist.
STRUKTUUR
5.1. Instituudi struktuur jaguneb akadeemiliseks struktuuriks ning haldus- ja tugistruktuuriks.
Akadeemilised üksused viivad läbi õppetööd; usuteaduskond viib lisaks läbi ka teadustööd. Haldusja tugiüksused tagavad Instituudi toimimise ning pakuvad õppe- ja teadustööks vajalikke
tugiteenuseid. Akadeemilistel üksustel võivad olla allüksused; samuti on akadeemilisel üksusel
õigus moodustada konkreetsete projektide läbiviimiseks allüksusi või käivitada ja läbi viia projekte.
Allüksuste ülesanded ja töökorralduse kinnitab akadeemilise üksuse juht.
5.2. Akadeemilised struktuuriüksused on usuteaduskond, pastoraalseminar, kirikumuusika osakond,
täiendusõppe osakond, raamatukogu. Usuteaduskonna allüksusteks on Instituudi Tartu osakond ehk
Tartu Teoloogia Akadeemia ja õigeusu õppetool.
5.3. Akadeemilise struktuuriüksuse ja selle allüksuse ülesanded sätestatakse vastava üksuse
põhimääruses. Akadeemilise struktuuriüksuse põhimääruse kinnitab Instituudi nõukogu; allüksuse
põhimääruse kinnitab akadeemilise struktuuriüksuse nõukogu.
5.4. Usuteaduskonnal on nõukogu; teistel akadeemilistel struktuuriüksustel võivad olla nõukogud.
5.5. Usuteaduskonda juhib dekaan. Teisi akadeemilisi struktuuriüksusi juhivad osakondade
juhatajad.
5.6. Raamatukogu võimaldab teoloogilise kirjandusega tutvumist ja teadustöö tegemist kõigile
sellest huvitatutele, mitte ainult Instituudi liikmeskonnale.
5.7. Haldus- ja tugistruktuuri kuuluvad rektoraat ja haldusosakond, kes tegutsevad põhimääruse
alusel, mille kinnitab Instituudi nõukogu.
ÕPPEKORRALDUS
6.1. Õppekava
6.1.1 Õppetöö Instituudi tasemeõppes toimub kõrgharidusstandardile ja nõukogus kehtestatud
nõuetele vastavate tasemeõppe õppekavade alusel. Tasemeõppe õppekava koostatakse teaduskonna
poolt ja võetakse vastu nõukogus.
6.1.2. Õppetöö Instituudi täiendusõppes (edaspidi nimetatud „kutseõpe”) toimub pastoraalseminari
puhul Konsistooriumi ja kirikumuusika osakonna puhul nõukogu poolt vastu võetud õppekavade
alusel. Õppekavad, mille maht on väiksem, kui 130 akadeemilist tundi, kinnitatakse rektori poolt
akadeemilise üksuse juhataja esildise alusel.
6.1.3. Õppekavast lähtudes võib üliõpilane või kutseõppes osaleja (edaspidi „õpilane”)
kooskõlastatult akadeemilise üksuse juhiga koostada endale individuaalse õpingukava.
6.2. Üliõpilaste ja õpilaste vastuvõtt
6.2.1. Üliõpilaste ja õpilaste vastuvõtmise kord ja tingimused sätestatakse vastuvõtueeskirjadega.
Vastuvõtueeskirjad peavad sisaldama vastuvõtutingimusi ning avalduste vastuvõtmise ja
sisseastumiseksamite läbiviimise korda. Tasemeõppes kehtestatakse eraldi vastuvõtueeskirjad
rakenduskõrgharidusõppele ja magistriõppele.
6.2.2. Rektoril on õigus võtta Instituuti vabakuulajaid.
6.2.3. Üliõpilaseks immatrikuleeritakse rektori käskkirjaga sisseastumiseksamite tulemuste põhjal
ning teaduskonna dekaani esildise alusel.
6.2.4. Üliõpilasele antakse õpinguraamat, mille vormi kinnitab nõukogu.
6.2.5. Õppeaasta kestel võib individuaalkorras üliõpilaseks immatrikuleerida varem
eksmatrikuleeritud isikuid ja teistest kõrgkoolidest üle tulnud üliõpilasi.
6.2.6. Instituut võib avada õpekohti, milleks vajalikud koolituskulud katavad kolmandad isikud
(tellijad).
6.3. Õppetöö korraldamine
6.3.1. Instituudi õppekorralduseeskirjas sätestatakse üldnõuded õppetöö korraldamisele ja õppetöö
erinevatele vormidele, õppejõudude ja üliõpilaste õigused ja kohustused õppetööga seoses, samuti
üliõpilaste eksmatrikuleerimise ja reimmatrikuleerimise tingimused, akadeemilise puhkuse saamise
tingimused ning teised õppetööd puudutavad üldreeglid.
6.3.2. Instituudi õppeaasta koosneb kahest semestrist ja õppetöö on korraldatud sessioonidena.
6.3.3. Tasemeõppes on võimalik õppida täis- või osakoormusega. Vastav kokkulepe sõlmitakse
teaduskonna ja üliõpilase vahel üliõpilase isikliku avalduse alusel.
6.3.4. Õppetöö mahu ühikuks on EAP (inglise keeles ECTS), mille sisu määratakse vastavalt
kõrgharidusstandardile õppekorralduseeskirjas.
6.3.6. Tasemeõppe õppekavas sätestatud nõuded täitnud üliõpilased sooritavad lõpueksamid või
lõputöö ning neile antakse riigi õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastav diplom koos
akadeemilise õiendiga.
6.3.7. Õppekavas sätestatud nõuded täitnud õpilastele antakse tunnistus läbitud õpingute kohta.
6.4. Õppetöö finantseerimine
6.4.1. Õppetöö Instituudis on tasuline. Õppemaksu suuruse iga õppeaasta kohta kinnitab nõukogu
ettepanekul Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut.
6.4.2. Üliõpilane/õpilane ja rektor sõlmivad lepingu, mille vorm vastab kõrgharidusseaduses
sätestatud nõuetele.
6.4.3. Üliõpilase/õpilase õppemaksu võib rektori otsuse alusel vähendada; samuti võib maksta
stipendiumi või abiraha.
INSTITUUDI LIIKMESKOND
7.1. Instituudi liikmeskonna moodustavad üliõpilased, akadeemilised töötajad, muud töölepingu
alusel töötajad, emeriitprofessorid.
7.2. Vakantsest õppejõu ja teadustöötaja ametikohast teatab rektor vähemalt üks kuu enne
vastavatele ametikohtadele kandideerimise tähtaega ajalehes Eesti Kirik ja ühes üleriigilise levikuga
päevalehes.
7.3. Õppejõu ametikohta ei ole üldjuhul lubatud koondada õppesemestri keskel.
7.4. Korralised õppejõud ja teadustöötajad valitakse ametisse konkursi korras ning atesteeritakse
vähemalt ühe korra nende iga viie tööaasta jooksul. Kui korraline õppejõud või teadustöötaja ei läbi
atesteerimist, võib temaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduses
sätestatud tingimustel ja korras.
7.5. Konkursi korras täitmata jäänud korraliste õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtadele,
samuti riiklike ja kiriklike programmide ja tähtajaliste ülesannete täitmiseks võetakse kuni üheks
aastaks tööle külalisõppejõud ja -teadustöötajad, kellele kehtivad samad kvalifikatsiooninõuded kui
korralistele õppejõududele ja teadustöötajatele.
7.6. Instituudis õppe- või teadustööd tegevatele isikutele, kellega Instituut ei ole sõlminud
töölepingut, võib rektor anda külalisõppejõu või külalisteaduri nimetuse ja sõlmida
käsunduslepingu (töövõtulepingu). Külalisõppejõul ja külalisteaduril on Instituudi töötajatega
võrdsed õigused Instituudi infrastruktuuri kasutamisel.
7.7. Üliõpilastel ja õpilastel on õigus
7.7.1. kasutada Instituudi ruume ja infrastruktuuri õppetööks;
7.7.2. osaleda lisaks oma õppekava loengutele ka õppekavavälises õppetöös (kuulata loenguid,
sooritada eksameid), kui tingimused seda võimaldavad;
7.7.3. taotleda stipendiumi või abiraha.
7.8. Üliõpilastel on lisaks õigus
7.8.1. valida oma esindaja ja olla valitud Instituudi nõukogusse;
7.8.2. saada akadeemilist puhkust;
7.8.3. läbida stuudium õppekavas sätestatust lühema ajaga.
7.9. Üliõpilaskonna omavalitsuse moodustamise kord ja tegevuse alused fikseeritakse
üliõpilaskonna põhikirjas ja üliõpilasesinduse valimise korras.
INSTITUUDI VAIMULIK TEENIMINE
8. Instituudi vaimulik teenimine toimub rektori juhtimisel ja vastutusel. Instituudi vaimulikkonna
moodustavad Instituudis töötavad ordineeritud õppejõud ja teised töötajad. Vaimulikkonna ülesanne
on üliõpilaste, õpilaste, õppejõudude ja töötajate vaimulik teenimine jumalateenistuste, palvuste ja
teiste vajalike tegevuste läbi.
INSTITUUDI VARA JA FINANTSEERIMINE
9.1. Instituudi tegevuseks kasutatakse Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut vara, samuti teiste
isikute poolt Instituudi kasutusse antud vara.
9.2. Instituudi eelarve kinnitab Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut nõukogu.
9.3. Instituudi finantsvahendid moodustuvad Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut rahalistest
eraldistest, Instituudi tegevusest omandatud rahalistest vahenditest ning muudest seaduslikest
tuludest.
9.4. Instituudi poolt tema tegevuse käigus omandatud finantsvahenditeks on
annetused, pärandused, eraldised;
õppemaks;
Instituudi väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või muudest Instituudi põhikirjalistest
eesmärkidest tulenevate ürituste korraldamisest saadav sissetulek;
muust legaalsest ja põhikirjaga kooskõlas olevast tegevusest saadav tulu.
Kinnitatud Sihtasutuse EELK Usuteaduse Instituut Nõukogu otsusega 30.06.2022.