„Aeg elada ja aeg surra“ (2011) aitab orienteeruda küsimustes, mis on seotud meditsiinilise suremisabi ja abistatud enesetapuga. Uurimus on intensiivse konsultatsiooniprotsessi tulemus, milles osalesid 105 Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas (EKOE) liikmeskirikut 30 maalt ja mille lähtekohaks oli EKOE eetika ekspertrühma koostatud tekst. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku poolt osales protsessis toonane EELK Usuteaduse Instituudi eetikaõppejõud peakaplan dr Johann-Christian Põder. Esitletava dokumendiga teevad Euroopa evangeelsed kirikud avalikuks oma positsiooni arutelus, mis toimub elu lõpu väärika kohtlemise üle.
„See on Euroopa protestantluse tugevus, et erinevusi võetakse tõsiselt ja neile antakse sõna,“ ütles EKOE president (perioodil 2006-2012) Thomas Wipf brošüüri kohta, milles esimest korda võtavad teema kohta sõna evangeelsed kirikud kogu Euroopast. „Dokument tõstatab tungivad küsimused ning julgustab kirikuid teemaga oma kontekstis intensiivsemalt tegelema.“
Umbes 80-leheküljeline brošüür (mille põhisisu on alguses u 10 leheküljel kokku võetud) käsitleb põhilisi suremisega seotud küsimusi ühiskondlikus, kliinilises ja õiguslikus kontekstis. Teoloogilisest ja eetilisest vaatepunktist küsitakse: Mis on inimlik elu? Milles seisneb meie moraalne vastutus? Kui tundlikud oleme patsiendi tahte suhtes? Seejuures tegeleb orienteerumisabi kesksete meditsiinieetiliste küsimuseasetustega, nagu näiteks elu pikendava abi katkestamine, palliatiivne ravi, suremisabi (eutanaasia) ja abistatud enesetapp.
EKOE kirikud astuvad välja surijate ja surmahaigete inimõiguste kaitseks. See kätkeb endas õigust elule kuni selle lõpuni ning õigust loobuda ravist. Ühtlasi on kirikud selle vastu, et autonoomia printsiipi mängitakse välja solidaarsuse, empaatia ning haigete ja surijate eest hoolitsemise vastu.
EKOE kirikud on vastu suremisabi ja enesetapu abistamise teoloogilis-eetilisele õigustamisele. Samal ajal märkavad nad ühiskondliku hoiaku muutust teatud suremisabi ja abistatud enesetapu vormide suhtes. Uurimus rõhutab vajadust parandada sotsiaalseid, meditsiinilisi ja hoolduslikke raamtingimusi väärika elu ja suremise jaoks. Siia hulka kuuluvad hospiitside ülesehitus ja väljaarendamine ning palliatiivse hoolduse teooria ja praktika edendamine.
Kiriklik toimimine on suunatud inimese eest hoolitsemisele. Abimaterjal kutsub üles nõudma elule kaitset ning astuma välja selle nimel, et kliinikutes ja hospiitsides oleksid elamiseks ja suremiseks väärikad tingimused.
Dokumendi eesti keelne tõlge on valminud EELK Usuteaduse Instituudi täienduskoolituse osakonna eestvedamisel. Tõlkijaks on Alar Helstein. 2018. aastal toimub materjali najal UI süstemaatilise teoloogia õppetooli poolt täienduskoolitus.
Allikas: Kirik & Teoloogia
