EELK Usuteaduse Instituudis toimus laupäeval, 2. novembril 2019 Eesti Piibliseltsi 26. piiblipäev „Piibli keelest riigikeeleni ja emakeelne Piibel 280“.
Piiblipäeva avasid EELK UI professor Randar Tasmuth ja Eesti Piibliseltsi esimees Tiit Salumäe. Piiskop Salumäe pidas alguspalve. Seejärel tervitas kokkutulnuid rahvastikuminister Riina Solman, kes tuletas meelde piiblitõlkimise ajalugu Eestis ning avaldas soovi, et käesolev piiblipäev julgustaks tänaseid teolooge ja tõlkijaid tegelema uue piiblitõlkega.
Eesti Keele Instituudi direktor Tõnu Tender kõneles tänavusest eesti keele aastast ja mõningatest keeleseostest Piiblis. Muu hulgas andis ta ülevaate mõiste „emakeel“ kujunemisloost, märkides seejuures ära nii Martin Lutheri keskse koha kui ka Pühavaimu kiriku õpetaja Georg Mülleri, kes kasutas eesti keeles teadaolevalt esimesena sõna „emakeel“.
Keeleteadlane Mart Rannut juhtis tähelepanu kultuurimõjuritega arvestamise vajalikkusele piiblitõlkimisel. Lähtekeelest sihtkeelde tõlkimisel tekitavad raskusi nii erinev keelestruktuur kui ka mitmesugused kultuurilised tabud ja stigmad ning sihtkeeles puuduv sõnavara.
Ajaloolase Jaan Bärensoni ettekanne „Eestikeelse Piibli mitu juubelit“ vaatas tagasi Piibli esmatrükiga (1739) seotud tähtpäevadele 100, 150 ja 200 aastat pärast selle esmailmumist. Põhirõhk oli 30 aasta tagustel sündmustel, kui eestikeelse Piibli esmailmumisest möödus 250 aastat. Sel murrangulisel ajal rajati Piibli monument, anti välja Toomas Pauli tõlgitud uus Testament ja soomlaste abiga trükitud „Suure Piibli“ vähendatud formaadis väljaanne. Sellega algas piiblite sissevedu Eestisse. Piibliselts on pärast taastamist 1991. aastal jätkanud Piibli esmailmumise tähistamist konverentside ja näitustega.
Usuteaduse Instituudi dekaan professor Randar Tasmuth kõneles teemal „Algkristliku enesemõistmise lingvistilisi küsimusi“, kus analüüsiti algkristlaste semiidi ja kreeka keelekasutuste lõikumist. Analüüsil peeti silmas psühholingvistilist vaateviisi lähenemisel tekstide, usu keskse isiku Jeesuse ning koguduse kui uuele kogukonna mõistmisele. Tartu Ülikooli usuteaduskonna juhataja dotsent Urmas Nõmmik kõneles teemal „Värskeid pudemeid Genesise tõlkimise ja eksegeesi mailt“ tuues näiteid Vana Testamendi tõlkimise probleemidest.
Pikema ettekandega uusheebrea piiblitõlke küsimustest esines Ray Pritz Iisraeli Piibliseltsist. Ta tutvustas värsket piiblitõlget uusheebrea keelde ning vaatles mitmeid tõlkes probleemseid mõisteid nagu Jumala nimi JHWH üldiselt ning sõna juudid tähendusi Johannese evangeeliumis. R. Pritz kirjeldas ka ainulaadsest olukorda Iisraelis, kus 20. sajandil hakati uuesti kõnelema keelt, mida ei kasutatud sajandeid. Keel on aga väga palju muutunud ja Vana Testamendi tõlge kaasaegsesse heebrea keelde puudub senini. Iisraeli Piibliselts on nüüd Vana Testamendi tõlkimisega alustanud ja Ray Pritzi sõnul saab tervikpiiblit tänapäevases heebrea keeles lugeda juba 4-5 aasta pärast.
Piiblipäeva aitasid korraldada EELK Usuteaduse Instituut ja Tartu Ülikooli usuteaduskond.
Fotod: Endel Apsalon
