Aktuse kõne. EELK Usuteaduse Instituut. 19.06.2015
Austatud akadeemiline kirikupere,
Täna vaatab palju instituudi lõpetajaid rõõmuga ja rahuloluga tagasi tehtud tööle ja mõttekalt elatud aastatele. See aeg elus on väärtuslik ja täidetud mälestustega, millel on püsiv väärtus. Minevikku ei tohi unustada, läbi elatule ja kogetule toetub igasugune tulevik.
Eesti Vabariigi nüüdsel taasiseseisvuse ajal on Usuteaduse Instituudi töö kiriku ja rahva tuleviku heaks olnud sama vajalik nagu see oli okupatsiooni ajal. Tänaseks on suurenenud õppijate valikuvõimalused ja olete olnud nende kasutajad. Nüüd saate kogunenud vaimuvara kasutada ja teistele edasi anda.
Esimene Eesti Vabariigi haridusminister Peeter Põld on ligi 100 aasta eest öelnud, et vabariik meil on, nüüd tuleb kasvatada kodanikku. See on ka tänase päeva vajadus, sest Marju Lauristin rõhutas Maalehes (02.04.2015), et vähemalt fikseeritud põhimõtete tasandil on Eesti ees seisvateks ülesanneteks keele, kultuuri ja oma identiteedi hoidmine ning ajaloolise pärandi ja mälestuse säilitamine. Seesugune mõtteviis puudub paljudes lääne poolse Euroopa riikides.
Minu hinnangul on nimetatud ideaalid Läänes osalt kaduma läinud ja teiselt poolt ei ole neid seal veel taas avastatud. Lääne-Euroopast on paljugi õppida, aga meil on palju ka seda kultuuririkkust, mida meil on vaja neile otsekui tagasi anda ja mida me ka saame teha. See on meie asi ja ülesanne, aga alustama peab kodu ukse eest, iseseisva mõtlemise ja solidaarse toimimise kultuuri koduselt taimelavalt.
Ma näen siin paralleele ka kirikute elus ja viljeldavas teoloogias, kus lisaks rahvuslike juurte eest hoolitsemisele on meil Eestis säilinud jõudu ja tahet pidada oma kirikut üleval nappide vahendite toel ning oma väiksuse kiuste kanda edasi usuteadust. Ikka selleks, et säiliks usuline, hariduslik, kultuuriline jätkuvus. Vähemalt üks varasemast natuke eristuv joon tuli ilmsiks viimase usuelu uurimuse põhjal: suur osa kirikus mitte käivast rahvast soovib, et kirik oleks, oleks nähtav ja et seal toimuks väärikas usuline tegevus. Väärikas!
Siin Eestis ja Usuteaduse Instituudis käib elu nii, et me korvame nappe välispidiseid vahendeid sisemise jõuga ja tahtega oma väärtuste alusel ning põhimõtete kohaselt elada ja töötada. Õppimisvõimaluste avarust on sellel aastal võimaldanud usuteaduskonna struktuuriüksused nagu EELK UI Tartu Teoloogia Akadeemia, kus keskendutakse hingehoiuga seotud distsipliinidele ning õigeusu õppetool, mille tegevust toetab Eesti Apostlik Õigeusu Kirik. Teadustöö edendamiseks on instituudil koostöölepingud Tartu Ülikooli usuteaduskonnaga ning Estonian Business School’iga (EBS).
Teie, head lõpetajad kes olete praktiliselt lõpetanud, teil on ees palju võimalusi ja kindlasti tahate neid kasutada. Eks ka meie siin majas, mis on olnud teile koduks, ootame teie elavat osalemist ühiskonna elus evangeeliumi sõnumi mõtestatud viisil edasi kandmisel, instituudi teadvustamisel rahva hulgas ja avatud silmi erinevate uute koostöö vormide leidmisel ka selleks, kuidas instituudi võimalusi ühiskondlikku tervendamisse kaasa haarata, aga ka instituuti aineliselt aidata.
Teie, lõpetajad, olete teinud huvitavat tööd. Kolme õppekava kaupa nähtuna saan teie tööle vaid lühidalt viidata.
Usuteaduse magistriõppe kaudu oleme selgemaks saanud köstrite institutsiooni tekkimise, selle viljaka tegevuse ja oma ülesande täitmise ning paratamatu ameti kadumise läbi uurituse. Oleme saanud teadlikumaks ka abikirikute funktsioonist Eesti ajaloos. Hästi kasutatavat materjali-oleme saanud kolmelt värskelt magistrilt koolis tehtava usundiõpetuse ja kirikliku kasvatustöö alalt. Neid tulemusi peame teadvustama ja kasutama.
Kristliku kultuuriloo magistriõppe eksami osatööde läbi on selgitatud väljapaistvate vaimulike Jaak Variku ja Harri Mõtsniku keerulist elu, mõtlemist ja nende panust eelmise sajandi erinevatel perioodidel. Esimesel neist enne ja teisel pärast teist maailmasõda. Palju mõtlemisainet andis religioossete ekspositsioonide analüütiline võrdlemine Eesti, Läti ja Leedu muuseumides ning KKL õppekava vilistlaste seas tehtud uuring õppekava senisest toimimisest.
Usuteaduse RKH õppekava lõpetajate tööde hulgast saime uurimused, mis pisut kergitasid kaant Johannese evangeeliumi ja selle proloogi saladustelt. Saime ka mõelda, kuidas võiks Apostlite tegude raamatu jutustusi kasutada teismeliste noorte õpetamisel ja nende enese leidmise toetamisel. Teoloogia ajaloolisest seisukohast vaadatuna pakkus huvi Tübingeni värskete luterlike teoloogide ja Konstantinoopoli patriarhi 16. sajandil peetud omavahelise kirjavahetuse uurimine.
Ma tean, te kõik vaatate erineval kombel tänasest päevast edasi. Suurel määral jätkate te seda tööd, mis juba on teoksil ja mida te armastate ja nüüd igal juhul uue lisanduva nüansi kaudu rikastate. Mõned teist on aga siinsamas meie usuteaduse magistriõppe kaval jätkajad. Me juba teame seda. Aga kõikidel meil, nii lõpetajatel kui üliõpilastel, õppejõududel ja sõpradel, pere liikmetel ja külalistel seisab ees suvi, millest me saame igasuguste ilmade puhul rõõmu tunda. Me oleme puhkuse ära teeninud. Meie kõik, sest me kõik oleme üksteisele sellel akadeemilisel aastal saadud rikkuste eest tänu võlgu. Olgem siis rõõmsad ja jagagem saadud ande ümbritsevate ligimestega lähedal ja kaugel.
Randar Tasmuth
EELK UI usuteaduskonna dekaan
