2. Distsipliini rõhuasetustest UI õppe- ja teadustöös
3. Õppetooli/distsipliini ajaloost Eestis
Teoloogia ülesandeks on usu ja kiriku ning nende kujunemise mõistmine, praeguse kuju kriitiline hindamine ning vahekorra selgitamine erinevate elunähtustega. Kuivõrd kristlik usk ja elu saab alguse ja leiab aset alati konkreetses ühiskonnas, kuulub teoloogia ülesannete hulka ka ajastu, kultuuri ja oleviku tõlgendamine. Teoloogia aitab kaasa kristliku usu ja elu vastutustundlikule kujundamisele.
Süstemaatiline teoloogia uurib kristliku usu ja kirikliku õpetuse sisu ja tõetaotlust, usu asja ning õpetuse asjakohasust. Nii aitab tegelemine süstemaatilise teoloogiaga kaasa isikliku, haritud ja kriitilise arusaamiseni jõudmiseni kristliku usu tõest – aitab näha ja mõista minevikku ja olevikku, iseend, kõike ja kõiki kolmainu Jumala armu- ja osadustahte teostumise valguses.
Süstemaatiline teoloogia liigendub kolmeks.
• Printsiibiõpetuse e. fundamentaalteoloogia raames küsitakse iseäranis kristliku usu aluse, algusesaamise ja objekti, lühidalt ja traditsiooniliselt – ilmutuse kohta. Nõnda toimub kiriku õpetuse aluse ja orientiiri (kriteeriumi) selgitamine ja uurimine.
• Dogmaatikas aidatakse õppida tundma mitte ainult kiriku õpetust selle sisemises ühtsuses ja terviklikkuses, vaid ka jõuda omaenda seisukohale selle õpetuse evangeeliumikohasuses ja tões. Nõnda toimub dogmaatilise mõltemis- ja otsutsusvõime arendamine, süvendamine ja harjutamine.
• Eetikas/Teoloogilises eetikas käsitletakse kristlikku usku selle konkreetses teostumises – kristliku eluna nii isikliku elu kui sotsiaalse, k.a kirikliku kooselu tasandil. Nõnda toimub kristliku usu kaudu kutsutud, vabastatud ja suunatud elu mõtestamise ja läbimõtlemise ühenduses elu- ja toimimisolukordade paljususega.
Lähemalt süstemaatilisest teoloogiast:
- T.-A. Põder, Ptk 18. Süstemaatiline teoloogia ja selle roll teoloogilise pädevuse omandamisel, raamatus: T.-A. Põder, Usukultuur evangeelses luterlikus vaatevinklis. Teoloogilise mõtte uurimusi ja arendusi, EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XXVIII/ Süstemaatilise ja oikumeenilise teoloogia foorum 1 (Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, 2018), lk. 495-506
- T.-A. Põder, Kuhu lähed, Eesti teoloogia? Arutlus süstemaatilise teoloogia vaatevinklist, Kirik & Teoloogia nr 514/ 12.11.2021
Lähemalt teoloogiast üldisemalt (süstemaatilise teoloogia vaatevinklist):
- T.-A. Põder, Evangeeliumi vahendamine, dialoogikultuur ja kriitika – usuteaduslik haridus evangeelses luterlikus vaates, antoloogias: Üheskoos kirik II: Misjon – diakoonia – avalikkus – religioonid, koost. T.-A. Põder, K. Lääs, K.E. Põder, EELK Usuteaduse Instituudi toimetised XXXIII/ Süstemaatilise ja oikumeenilise teoloogia foorum 3 (Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, 2023), lk 505−511
- T.-A. Põder, Ptk. 17. Kirik ja teoloogia. Dogmaatiline arutlus, raamatus: T.-A. Põder, Usukultuur evangeelses luterlikus vaatevinklis, lk. 475-494
- Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas uurimustöö tulemus: Väljaõpe ordinatsiooniga seotud ametiks Evangeelsete Kirikute Osaduses Euroopas, antoloogias: Üheskoos kirik, I. Kirik – Pühakiri – armulaud – amet, koost. T-A. Põder, K. Lääs, K. E. Põder, EELK Usuteaduse Instituudi toimetised 32 / Süstemaatilise ja oikumeenilise teoloogia foorum 2 (Tallinn: EELK Usuteaduse Instituut, 2022), lk 299-323, eriti 309-311
Vt ka teoloogiastuudiumi tutvustust, kus kõnelevad süstemaatilise teoloogia õppejõud Thomas-Andreas Põder ja praktilise teoloogia õppejõud Marko Tiitus (2016; video kestus 4:20).
2. Distsipliini rõhuasetustest UI õppe- ja teadustöös
EELK UI usuteaduskonna süstemaatilise teoloogia õppetool (ST õppetool) on täna ainus eestikeelne süstemaatilise teoloogia kompetentsikeskus, mida iseloomustab lahutamatult seotuna:
• rõhutatud orienteerumine klassikalisele arusaamale süstemaatilisest teoloogiast kui tervikust fundamentaalteoloogia/printsiibiõpetuse, dogmaatika ja teoloogilise eetikana,
• rõhutatud tegutsemine evangeelses-luterlikus paradigmas ja just seetõttu ka rõhutatult oikumeenilises avatuses; seejuures arvestatakse iseäranis teoloogilise tööga Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku jaoks peamistes kirikuosadustes (Luterlik Maailmaliit – üleilmne luterlike kirikute osadus; Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas – luterlike, reformeeritud, uniooni ja metodisti kirikute osadus ning Porvoo osadus – luterlike ja anglikaani kirikute osadus);
• konstruktiivne suhestumine religioosse-maailmavaatelise paljususega, mis iseloomustab tänast Eestit, Euroopat ja maailma,
• osalemine süstemaatilis-teoloogilises uurimistöös ja vestluses nii inglise kui saksa keeleruumis.
ST õppetoolis toimub õppetöö kõigis süstemaatilise teoloogia aladistsipliinides – fundamentaalteoloogias, dogmaatikas, teoloogilises eetikas –, lisaks ka dogmadeloo, uuema teoloogialoo ja religioonifilosoofia vallas; ühtlasi on õppetooliga seotud filosoofia (ajaloo) ning oikumeenika õpetamine.
ST õppetool orienteerub Euroopa evangeelsete kirikute ja teoloogiafakulteetide koostöös väljatöötatud visioonidokumendile heast teoloogilisest haridusest „Väljaõpe ordinatsiooniga seotud ametiks“ (2012; vt trükis ilmunud uuesti toimetatud väljaande ilmumisandmeid ülal). EELK konsistooriumi vahendusel osalesid selle dokumendi koostamisel ning toetasid sedas ka usuteaduskonnad Tallinnas (UI) ja Tartus (TÜ).
Hetkel aktuaalsed fookusteemad ST õppetoolis, millega ühenduses toimub teadustegevus, rahvusvaheline koostöö ning kirikusse, aga ka laiemale ühiskondlikule avalikkusele suunatud kommunikatsioon:
- (Kultuuriline) Teosemiootika: religiooni mitmekesisus ja dünaamika semiosfääris
- Oikumeeniline teoloogia: a. üheskoos kirik (kirikuosadus); b. Roomakatoliku Kiriku ja Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ametlik dialoog ekklesioloogia üle
- Kõnelemine Jumalast: trinitaarne- ja ristiteoloogia (sh Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas uurimusprotsess “Kristlik kõnelemine Jumalast”)
- uuema teoloogia ajalugu erilise tähelepanuga Eesti teoloogilisel mõttelool
- Vt aga lisaks õppetooliga seotud inimeste uurimisprofiile õppetooli alarubriigis “Inimesed ja teadustöö” (need laiendavad ja täpsustavad oluliselt eelnimetatud fookusteemasid)
UI süstemaatilise teoloogia õppetool koondab ja arendab tipptasemel erialast pädevust, mis on nii akadeemiliselt kui kiriklikult tunnustatud nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Sellise pädevuse jätkuv olemasolu eesti keeles ja Eestis on ST õppetooli prioriteet.
Õppetoolil on tihedad sidemed Tartu Ülikooli süstemaatilise teoloogia õppetooliga, mille profiil ja tegevuse rõhuasetused on mõnevõrra erinevad. Tallinna ja Tartu õppetoolide profiilid ei vastandu, vaid täiendavad üksteist kriitiliselt ja konstruktiivselt.
3. Õppetooli / Distsipliini ajaloost Eestis
UI ST õppetooli tegevus toetub teadlikult ja rõhutatult Eesti luterliku usuteaduskonna süstemaatilise teoloogia õppetooli pikale traditsioonile Tartu Ülikoolis, taotledes selle asjalikku, s.t. kriitilist ja kreatiivset edasiarendamist tänase Eesti, Eurooopa ja maailma kontekstis.
Silmapaistvamad uuema aja süstemaatilise teoloogia professorid Eestis on:
Elmar Salumaa (1908-1996, UI professor 1956-1995, fotol; professuur/õppetool oli kuni 2017. aastani korralise professoriga täitmata – töö toimus kt vormis)
Karl Girgensohn (1875-1925)
Alexander von Oettingen (1827-1905)
Friedrich Adolph Philippi (1809-1882)
Ernst Sartorius (1797-1859)
Vt katkendit videointervjuust testamendist teoloogiatudengitele (1993, ca 5 min.) prof Elmar Salumaaga siit ja intervjuu saadet temaga siit (1995, 35 min.).
Mine lehekülje algusesse.