3. Õppetöö – kursused, lõputööd

Vaata teoloogiastuudiumi tutvustust, kus kõnelevad süstemaatilise teoloogia õppejõud Thomas-Andreas Põder ja praktilise teoloogia õppejõud Marko Tiitus (2016; video kestus 4:20).

1. Õppetooli vastutuse all olevad kursused

1.1 ST ained käimasoleval semestril ja õppeaastal

2023/2024 sügis:

BA Dogmaatika sissejuhatus ja süsteem I (3 EAP) – Thomas-Andreas Põder
MA/KKL Religioonifilosoofia (3 EAP) – Thomas-Andreas Põder
BA Süstemaatilise teoloogia uurimisseminar I (läbi kahe semestri) (3 EAP) – Thomas-Andreas Põder
MA Süstemaatilise teoloogia uurimisseminar II (läbi kahe semestri) (3 EAP) – Thomas-Andreas Põder
BA Eetika (4 EAP) – Jaanus Noormägi
MA Eetika seminar (3 EAP) – Jaanus Noormägi
BA Süstemaatilise teoloogia proseminar (4 EAP) – Karin Kallas-Põder

2023/2024 kevad:
MA Dogmaatika sissejuhatus ja süsteem II (4 EAP) – Thomas-Andreas Põder
MA/KKL Kirik ja teoloogia tänapäeval (3 EAP) – Thomas-Andreas Põder
BA Süstemaatilise teoloogia uurimisseminar I (läbi kahe semestri) (3 EAP) – Thomas-Andreas Põder
MA Süstemaatilise teoloogia uurimisseminar II (läbi kahe semestri) (3 EAP) – Thomas-Andreas Põder
MA (KKL) Filosoofia eriseminar (3 EAP) – Margus Ott
MA (KKL) Luther ja luterlik vaimulugu (3 EAP) – Jaanus Noormägi
BA Dogmadelugu (4 EAP) – Tarmo Toom
BA Luterlike usutunnistuskirjade teoloogia (3 EAP) – Tauno Teder
BA Süstemaatilise teoloogia seminar (2 EAP) – Karin Kallas-Põder
MA (KKL): Fundamentaalteoloogia (4 EAP) – Igor Ahmedov

1.2 ST õppetooli ained

Kõiki õppetooli vastutuse all olevad kursuseid vaata siit (praegu link ei tööta).

2. Lõputööd

2.1 Võimalikke lõputöö teemasid: T.-A. Põderi soovitused

Üldreegliks on, et süstemaatilise teoloogia lõputööde puhul ei peaks teema valikukriteeriumina olema esiplaanil soov olla originaalne. Alati võib kasutada materjalina klassikalisi tekste või autoreid. Esile olgu tõstetud näitena Martin Luther või need autorid, kelle tekstid leiab kogumikust „Uuema evangeelse teoloogia põhitekstid“. Probleemipüstitus võiks olla seotud teoloogilise mõtte kesksete küsimustega. Just iseseisva töö kogemus klassikaliste tekstidega on stuudiumi vältel absoluutselt hädavajalik, kuid väiksemahulised kursused seda liiga palju ei soosi. Seetõttu pakub lõputöö hea lisavõimaluse taolise kogemuse omandamiseks.

Süstemaatilises teoloogias lõputöö kirjutamise toetamiseks viib õppetooli juhataja koos oma juhendatavatega regulaarselt (2 korda semestris) läbi süstemaatilise teoloogia uurimisseminari (seda on võimalik sooritada ka valikainena nii rakenduskõrgharidusõppes kui magistriõppes).

Valik võimalikke süstemaatilise teoloogia lõputööde teemasid, millest enamikke võib käsitleda nii RKH kui MA tasemel:

• Ühe reformatsiooniteoloogia põhiteksti analüüs (valik langetatakse koos juhendajaga)
• Ühe uuema evangeelse teoloogia põhiteksti analüüs (valik langetatakse koos juhendajaga)
• Rudolf Kallse valitud jutluste süstemaatilis-teoloogiline analüüs
• Rudol Kallase armulauateoloogia põhijooned. Süstemaatiline rekonstruktsioon ja retooriline analüüs (pigem MA aste)
• Eduard Tennmanni teoloogilis-filosoofiline arusaam kristluse olemusest
  
• Elmar Salumaa jutluseteoloogia piirjooni
• Salumaa “Evangeelse eetose alused” lähtekoht ja ülesehitus 20. sajandi keskpaiga teoloogilise eetika tervikkäsitluste kontekstis
• Õigeksmõist ja theosis. Soome koolkonna vaade reformatsiooniteoloogia ja õigeusu õpetuse seostele (allikad: inglise keeles)
• Religioon ja sekulariseerumine Hans Joase näitel (allikad: inglise või/ja saksa)
• Gerhard O. Forde’i jutluseteoloogia põhijooned
• Trinitaarse teoloogia renessans – mis see on? (allikad: inglise või/ja saksa)
• Eshatoloogia ja kristliku jumalakäsituse suhtest Ingolf U. Dalferthi näitel (allikad: inglise või/ja saksa keeles) (pigem MA aste)
  
• Õigeksmõistu ja pühitsuse suhtest Oswald Bayeri järgi (allikad: inglise või/ja saksa)

NB! Endale võib valida teema eeltoodud teemade hulgast, kuid alati võib professorile esitada kaalumiseks ka omapoolseid ettepanekuid. Lõputööde näidisteemade nimekirja uuendatakse regulaarselt. 

2.2 Näited T.-A. Põderi juhendatud/juhendatavatest lõputöödest:

• Schleiermacheri argument Jumala tegelikkuse poolt. Dogmaatilise peateose §4 (“Kristlik usk” 1830/1831), vaimuloolised vestluskaaslased, mõttekäigu esinemiskujud tema teistes teostes
• Solidaarsus – kristluse imperatiiv. Poliitiline teoloogia Saksmaal peale II maailmasõda, analüüs selle väljendumisest Evangeelse Kiriku Saksamaal (EKD) seisukohtades ja tegevustes (TÜ-s)
• Kristlus või antikristlus: Friedrich Nietzsche «Antikristuse» ideed Adolf Von Harnacki «Kristluse olemuse» valguses (TÜ-s)
• Lutheri teoloogia retseptsioonist Elmar Salumaa teoses “Evangeelse eetose alused”
• Kirikukäsituse rõhuasetuste teisenemised Elmar Salumaa lühemates kirjutistes
• Martin Lutheri pühakirjamõistmise kesksed põhimõtted ja nende kujunemine
• Eshatoloogia tavakäsitluste tüüpjooned ja Vítor Westhelle kriitilised küsimused
• Gerard O. Forde’i käsitus M. Lutheri ristiteoloogiast ja radikaalse luterluse programm
• Lutheri “Traktaat kristlase vabadusest” ja selle tähendus täna E. Jüngeli näitel
• Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides
• Religioonist L. Wittgensteini Tractatus Logico-Philosophicuses (TÜ-s)
• Nähtmatu nähtavus – mõeldamatu mõeldavus: katse väljendada kristluse „müstilist mõõdet“ Jean-Luc Marioni tööde põhjal (TÜ-s)
• Jakob Hurt – kristlik teenäitaja ärkamisajal (TÜ-s)
• Kas Jahve on käsuandja Jumal? Uku Masingu tekstide põhjal (TÜ-s)
• Dietrich Bonhoeffer ja kristlik kõnelemine patust (TÜ-s)
• Universumi kaemus. Schleiermacheri 2. kõne religioonist (TÜ-s)

Kõrghariduse II astmel (MAG)

• Anastasiia Bondarenko,  A Theosemiotic Reading of Hryhorii Skovoroda” (juhendajad: Silvi Salupere, Thomas-Andreas Põder) (TÜ-s)
• Indrek Salumets, Usk ja teod Martin Lutheri “Sermonis headest tegudest” (1520)
• Marika Sepp, Elu lõpuga seotud eetiliste küsimuste käsitlemine evangeelses ja õigeusu vaatevinklis. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ja Vene Õigeusu Kiriku ametlike tekstide võrdlev analüüs
• Peeter Mikkov, Lõpmatusest matemaatikas ja teoloogias
• Ülo Liivamägi. Eesti luterlike vaimulike arusaam vaimulikust arengust (kaasjuhendaja)
• Ariel Süvari: And paljususes. Kriitilisi märkusi Joerg Riegeri paljususe teoloogiale Ingolf Dalferthi kohalolevaks saava Jumala mõistmise foonil
• Karin Kallas: Orjastatud Jumala külge. Jumala- ja inimesemõistmine Martin Lutheri De servo arbitrio ning selle tänapäevaste tõlgenduste põhjal
• Orenti Kampus: Uku Masingu Pühast Vaimust. „Jutlus tekstile Jh. 17, 11-17 ja mõtteid selle teksti üle“ näitel (TÜ-s)
• Joona Toivanen: On the Relevance of the Doctrine of Trinity for Ecclesiology – A Study of Robert Jenson’s and Colin Gunton’s Trinitarian Theology (TÜ-s)
• Liis Tõnisson: Jumal kui armastus. Christoph Schwöbeli trinitaarne teoloogia ja Eberhard Jüngeli õigeksmõistuõpetusele orienteeritud teoloogia (TÜ-s)

Kõrghariduse III astmel (PhD)

• Matthew Louis Kalkman: Human Rights and the Embodied Semiotic ‘Image of God’ (TÜ-s; väitekiri inglise keeles)
• Joona Mattias Toivanen: ”The approaches to Trinitarian doctrine in the ecumenical and missiological documents” (TÜ-s; väitekiri inglise keeles)
• Mati Simm: Raha, teoloogia ja voorused muutuva ühiskonna taustal (kaasjuhendaja Meego Remmel)

2.3 Õppetooli juures kaitstud lõputööd

Kronoloogiline nimekiri toetub UI raamatukogu kataloogi andmetele ja sisaldab mõningaid piiripealseid, mitmeti määratletavaid töid. Täiendus- ja parandusettepanekud võib saata õppetooli juhatajale.

• Külli Pea-Kuoppala, Humanistliku bioeetika printsiipide kajastus Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas juhistes. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Noormägi, Jaanus. Tallinn: 2024.
• Sven Kooli, Religioosse pluralismi tõlgendamine lähtudes J. Hicki teoloogiast ja pragmatistlikust teoloogiast ning nende teoloogiate omavaheline võrdlus. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2024.
• Sander-Ingemar Kasak, Kristlase vabadus kui vastumürk tsiviliseerumise painetele.
  Kristliku kultuuriloo magistrieksami kirjalik osatöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2024.
• Indrek Salumets, Usk ja teod Martin Lutheri Sermonis headest tegudest (1520). Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2023.
• Marika Sepp, Elu lõpuga seotud eetiliste küsimuste käsitlemine evangeelses ja õigeusu vaatevinklis. Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ja Vene Õigeusu Kiriku ametlike tekstide võrdlev analüüs. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2023.
• Siim Kallas, Schleiermacheri argument Jumala tegelikkuse poolt. Dogmaatilise peateose  §4 (“Kristlik usk” 1830/1831), vaimuloolised vestluskaaslased, mõttekäigu esinemiskujud tema teistes teostes. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn. 2023.
• Heiki Lepist, Moosese tähendus ja tähtsus kristlastele Martin Lutheri järgi. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Kallas-Põder, Karin. Tallinn: 2022.
• Tia Vene, Palve, hingehoid ja Sõna kui Jumala armulisuse kogemise vahendid. Lutheri teoloogia retseptsioonist Elmar Salumaa teoses “Evangeelse eetose alused”. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn. 2022.
• Rita Rae, Kirikukäsituse rõhuasetuste teisenemine Elmar Salumaa lühemates kirjutistes. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituud, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2021.
• Karula, Mari-Liis, Igatsusest Josemaria Escriva (Opus Dei) ja Martin Lutheri perspektiivist vaadatuna. Esitlus ja võrdlus Ernst Burkharti ja Javier Lópezi ning Oswald Bayeri tööde põhjal. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2019.
• Peeter Mikkov, Lõpmatusest matemaatikas ja teoloogias. Kristliku kultuuriloo eriala lõputöö. EELK Usuteaduse Instituud, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2019.
• Ülo Liivamägi. Eesti luterlike vaimulike arusaam vaimulikust arengust. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Võrdleva usundiloo õppetool. Juhendajad: Liina Kilemit, Thomas-Andreas Põder. Tallinn: 2018.
  
• Süvari, Ariel, And paljususes. Kriitilisi märkusi Joerg Riegeri paljususe teoloogiale Ingolf Dalferthi kohalolevaks saava Jumala mõistmise foonil. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2018.
• Kallas, Karin, Orjastatud Jumala külge. Jumala- ja inimesemõistmine Martin Lutheri De servo arbitrio ning selle tänapäevaste tõlgenduste põhjal. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2018.
• Belõševa, Rita, Martin Lutheri pühakirjamõistmise kesksed põhimõtted ja nende kujunemine. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2018.
• Raudsepp, Doris, Eshatoloogia tavakäsitluste tüüpjooned ja Vitor Westhelle kriitilised küsimused. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2018.
• Tamuri, Kairi, Gerhard O. Forde’i käsitus Martin Lutheri ristiteoloogiast ja radikaalne luterlus. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2018.
• Nugis, Volli, Usk üle usu. Usu mõiste Søren Kierkegaardi ja Paul Tillichi tekstides. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Põder, Thomas-Andreas. Tallinn: 2017.
• Viires, Katrin. Oikumeenia võimalustest ortodokside ja luterlaste vahel: Tübingeni teoloogide ja Konstantinoopoli patriarh Jeremija II kirjavahetuse (1573-1581) põhjal Augsburgi usutunnistuse üle. Rakenduskõrghariduse lõputöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2015.
• Lein, Anneli. Jaak Varik ja tema magistritöö “Kristoloogiline probleem Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirikus”. Magistrieksami osatöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond kristlik kultuurilugu. Juhendaja: Saard, Riho. Tallinn: 2015.
• Kruus, Madis. Õnnelik olemise metafoorid Indrek Hirve luulekogus “Ülalt valla” (2009). Bbakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond akadeemiline teoloogia. Juhendaja: Põder, Johann-Christian. Tallinn: 2011.
• Luup, Aare. Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2009.
• Prass-Siim, Merle. Pühitsetud armulauaelementide ‘hävimatu omadus’ (character indelebilis) ja selle kajastumine luterliku kiriku liturgilises praktikas. Magistritöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne; kaasjuhendaja: Kilemit, Liina. Tallinn: 2008.
• Kõiv, Kalle. Uku Masingu “Uus Inimene”. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Nõmmik, Urmas. Tallinn: 2008.
• Kirja, Margus. Kirikuisa Augustinuse käsitlus enesetapust. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Jõelähtme: 2007.
• Sepp, Marika. Martin Lutheri arusaamu armulauast. Bakalaureusetöö. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2007.
• Kliiman, Tiina. Norwich’i Julian – inimene ja müstik. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, teoloogia põhiõpe. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2007.
• Simson, Hüllo-Kristjan. Vaimuliku ameti käsitlus EELK põhikirjades 1919-2004. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut, Kirikuloo õppetool. Juhendaja: Vihuri, Veiko. Kärdla-Tallinn: 2007.
• Taremaa, Tõnu. 2. Vatikani kirikukogu tähendus katoliiklaste ja luterlaste dialoogile. Õigeksmõistu ühisavalduse põhjal. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2007.
• Vaino, Indrek. Vaade Vladimir Solovjovi religioonifilosoofiale. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2006.
• Lauringson, Gustav. Evolutsiooniteooriast biotehnoloogiani – väljakutse religioonile. Magistrieksami osatöö. EELK Usuteaduse Instituut, kristliku kultuuriloo magistriõpe. Juhendaja: Helstein, Alar. Tallinn: 2006.
• Kooviste, Helen. Kannatus õigeusu inimkäsitluse seisukohalt. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Juhendaja: Laats, Alar . Tallinn: 2005.
• Mähar, Anželika. Evangelism ja sotsiaalne vastutus nüüdisaegses oikumeenilises diskussioonis. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Kurg, Ingmar. Tallinn: 2005.
• Alt, Õie. Elu kaitsmine ja väärtustamine kiriku ja ühiskonna vahelises diskussioonis. Bakalaureusetöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Kurg, Ingmar; kaasjuhendaja: Teder, Tauno. Tallinn: 2005.
• Mängli, Lennart. Robert Kannukese ja Luule Viilma armastuse ja abielu käsitluse võrdlus teoloogilisest perspektiivist. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Noormägi, Jaanus. Tallinn: 2004.
• Auksmann, Enn. Jumalamõiste 21. sajandi alguse Eesti ühiskonnas. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2003.
• Vilumaa, Hedi. Laste osalemine armulaual. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 2003.
• Hanschmidt, Teet. Piiskopi ametist apostlike isade ajal. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Juhendaja: Laats, Alar. Tallinn: 1999.
• Kaerma, Algur. Seadus ja evangeelium Martin Lutheri teoloogias. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Tallinn: 1999.
• Kütt, Merike. Inimene Jumala ees: mees, naine ja töö. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Hiob, Arne. Kivi-Vigala: 1999.
• Pärn, Malle. Solus vir babtizatus (Üksnes ristitud mees). Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut, Usuteaduskond. Tallinn: 1999.
• Siim, Joel. Oikumeeniliste usutunnistuste kujunemisloost ja nende liturgilisest kasutamisest. [Diplomitöö]. EELK Usuteaduse Instituut, Tegeliku usuteaduse õppetool. Juhendaja: Piir, Gustav. Keila: 1997.
• Teder, Tauno. Vaba tahte õpetus Augustinusel ja Lutheril ning selle mõju hilisemas teoloogias. Diplomitöö süstemaatilisest teoloogiast. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise usuteaduse õppetool. Juhendaja: Taul, Andres. Tallinn: 1995.
• Reinaru, Leevi. Aksel Valen-Sendstad’i “Kristliku dogmaatika” tõlge. [EELK Usuteaduse Instituudi] diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Valen-Sendstad, Aksel. I.k.: 1994.
• Hiob, Arne. Luterluse neli nurgakivi. [UI diplomitöö 1993, arvestatud magistritööna]. Juhendaja: Salumaa, Elmar. Koeru; Tallinn: 1994.
• Reila, Heiki. Tunnetuse esialgsuse koht Paul Althausi eskatoloogias. [Süstemaatilise teoloogia harjutus; arvestatud diplomitööna]. EELK Usuteaduse Instituut, Süstemaatilise teoloogia õppetool. Juhendaja: Salumaa, Elmar. Pärnu: 1990.
• Mäevere, Andres. Üldjooni uusprotestantliku liikumise ajaloost Eestis aastatel 1922-1940. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Ilja, Voldemar. Võru: 1986.
• Kaldur, Peeter. Apologeetilisi küsimusi tänapäeva oikumeenilises liikumises. Diplomitöö. EELK Usuteaduse Instituut. Juhendaja: Salumaa, Elmar. Tallinn: 1980.
• Lindi, Kalle. Vaimulik amet usutunnistuskirjades. [UI diplomitöö]. EELK Usuteaduse Instituut. Viru-Nigula: 1980.

 

Mine lehekülje algusesse.