Kõik meie teodki oled Sina teinud
Armas UI pere, meie sõbrad ja toetajad lähemalt ja kaugemalt. Soovin Teile kõigile õnnistatud, Issanda armust saadetud ja kantud akadeemilist õppeaastat 2015/2016. Olgu see taas aasta, mil võime süveneda oma sissevaates Issanda pühadesse saladustesse, kasvada usus ja armastuses ning valmistuda tööle, mis toob au Tema nimele ja laiendab Tema igavese kuningriigi piire meie keskel.
Usun ja loodan, et suvekuud on toonud kosumist nii meie ihule ja hingele. Eks need kaks käi paljuski koos – on meie vaim tugev, siis kosub ka ihu ning andes ihule hingamist, rõõmustab sellest meie vaim. Ehk nagu kirjutab Püha Serafim Saarovist, „et jõudu saanud ihu oleks hinge sõber ja abimees vooruse teostamisel.“ (Suure paastu triood, 24) Usun, et sellist hingamist, tervenemist ja tugevnemist oleme kogenud UI perena tervikuna. Soovin, et saaksime sama hingamist kogeda kogu õppeaasta vältel, sest kus iganes on Tema juurde tulemist, Tema juures viibimise tasadust ja alandlikkust, seal on ka hingamine. (Mt 11:28.29)
Vaadates aga tänavusele vastuvõtule, on meil küllaga põhjust Jumala kiitmiseks ja tänamiseks – meile on asunud õppima 32 uut üliõpilast. Neist rakenduskõrgharidusse 18 ja magistritasandile 14. Eriti jäi silma nende õppijate suhtarvuline rohkus – 13 üliõpilast, kes soovisid spetsialiseeruda hingehoiu erialale. Samas ka 7 vastuvõetut teoloogiamagistrantuuri, sh 2 spetsialiseerumisega hingehoiule, on hea lootuse märgiks teoloogia homsele päevale. Siia lisanduvad loomulikult meie praegused õppijad, mis annab UI tänaseks õppijate koguarvuks üle 130 üliõpilase.
Tänu rohkeneb veelgi, kui arvestame tõsiasjaga, et teoloogide ning vaimulike tööturu majanduslikud väljavaated on täna meil üsna tagasihoidlikud ning lisaks seegi, et õpingud UIs on tasulised – sellele vaatamata on tuldud ja tullakse. Kindlasti on meil kõigil selles oma tänuväärne osa, kuid suurim tänu kuulugu siiski Jumalale, sest
„ kõik meie teodki oled Sina teinud.“ (Js 26:12)
Nii nagu vaatame tänus tagasi, vaatame usukindlalt ja lootuses edasi. Kindlasti on taas põhjust küsida või uuendatult formuleerida ülesanne, mis seisab meie kooli ees. Usun, et UI praegune missioon, mille kohasele on meie peamiseks ülesandeks „tagada ettevalmistus vaimuliku kutseks EELKs ja luterlikule teoloogiale tugineva akadeemilise hariduse järjepidevus“, maksab ka täna. Kaldun ühtlasi arvame, et järgnevad aastad ootavad meilt veelgi suurema tähelepanu pööramist just missiooni teisele poolele, nimelt kiriklikult orienteeritud akadeemilise teoloogia igakülgsele arendamisele.
Olulise ning mõnes mõttes uue ülesandena näen UI rolli EELK luterliku identiteedi hoidmisel ning võimalusel tugevdamisel ja süvendamisel. Meie veendeks on, et ei ole mingit põhjust alahinnata luterlikku teoloogilist mõtteparadigmat ja sellest tulenevat kiriklikku praktikat. Luterluses on jätkuvalt originaalsust ja vanakiriklikkust, tippintellektuaalsust ja lapsemeelset usaldust, armu ja lohutust ning kindlasti sõnumit kaasaegsele ühiskonnale.
Just viimase seoses näeksin veel üht lisaülesannet UIle, samavõrra meie kirikule. Kirjutasin sellest aasta eest – „…end kiriklikult mõtestava kiriku juurde kuulub julgus kaasa rääkida ühiskonna põletavates küsimustes… Ja siiski ootab minu arvates tänapäeva Eesti ühiskond senisest suuremat kiriklikku kohalolu ja suunanäitamist. Ta ei oota meilt ilmeksimatuid deklaratsioone, vaid ehk eelkõige seda, mida Jumala Sõnal on öelda ühiskonna suurte küsimuste, aga ka tavalise inimese toimetuleku või elujulguse kohta. Kiriku ajatu sõnum peabki tungima käesolevasse hetke, seda mõtestades ja ometi selgelt osutades üleaegsele ja igavesele.“ (EELK: sisse-ja väljavaated, 57) UI-le on antud võimalus kujundada kiriku homsete töötegijaid viisil, et Kristuse kuulutus omaks positiivset kujundavat mõju meie ühiskonnale, et meie keskel võiks leida üha enam märke ja eelmaitset tulevase Jumala riigi täiusest.
Head sõbrad, õed ja vennad Kristuses. Võtame tänasest kaasa tänutunde – Jumal on meid õnnistanud. Ta on rohkendanud meie külvi nii üliõpilaste õppejõudude osas. Võtame kaasa ka ülesanded, nii vanemad kui uuemad, et me kõiges võiksime teenida oma kirikut ja osutuda Kristuse sulasteks.
Õnnistust alustajatele. Püsivust jätkajatele. Rõõmu ja väge meile kõigile.
Ove Sander
Rektor
