Õppiv ja õpetav kirik
Tervitan südamest ja soovin Jumala õnnistust kõigile õppijatele ja õpetajatele! Soovin Jumala armu ja hoidmist esmalt neile, kes esimest korda kooliteele asumas. Soovin tarkust ja püsivust neile, kel õppimise raskusi ja rõõme peitev tee on jätkumas. Olgu Jumala õnnistus meie kodude ja peredega, sest ainult üheskoos ning üksteist toetades ja julgustades võime midagi püsivamat saavutada. Soovin armastust ja tarkust ülevalt meile, kes me seisame klassi ees või kateedri taga. Tervitan südamest Tallinna toomkooli peret tema kolmandal sügisel, kõiki meie kiriku kogudusi ja allasutusi nende õpetamisülesannetes.
Sügist 2013 jääb ilmselt pikalt meenutama nii kiriku- kui kultuurilugu. Vaevalt enam antakse meile sellist aastat, kus korraga kaks EELK kogudust on avanud kooli: Tallinnas Kaarli ja Tartus Peetri kogudus. Kui siia lisada Tallinnas õigeusu traditsioonis õpetama asuv Püha Johannese kool, siis saame kolm uut kristlikku õppeasutust ühel sügisel. Meil on põhjust tunnustada kõiki neid inimesi, kes selle taga seisavad. Loodan ja palun, et me kirikuna neid arenguid oskaksime väärtustada ja toetada ning näha neid Kristuse teenimise tervikus.
Ka UI sellesügisene vastuvõtt vajab esiletõstmist. Hetkeseisuga oleme immatrikuleerinud 43 üliõpilast, neist 22 rakenduskõrghariduse, sh 9 hingehoiu erialale UI Tartu Teoloogia Akadeemias, 16 kristliku kultuuriloo ja 5 usuteaduse magistri õppekavale. Ma ei suuda meenutada, et oleksime midagi sellist UI ajaloos üldse kogenud. Minu käest on viimastel päevadel küsitud, millega sellist huvi UIs õppimise vastu võiks selgitada. UIsse kui tasulisse kirikukooli sellisel hulgal õppima tulemist ei saa ju pidada lihtsalt enesestmõistetavaks.
Kindlasti on see olnud Jumala arm ja halastus, et meile on antud nii palju õppijaid. Kui aga püüda seda armu pisut konkretiseerida, et mida Jumal on õnnistanud ning milline on olnud meie roll, siis viitaksin vaid ühele momendile. Selleks on UI kuvand. Oleme jätkanud jõupingutusi selles suunas, et meil oleks oma nägu: selge, siiras, äratuntav ja kiriklik. Ei pea olema keegi teine, unustama oma pärandit, kandma meie kirikule võõraid ideoloogiad või püüdma hüpata üle oma varju. Oleme kiriklik õppeasutus, kelle esimeseks püüdeks on kasvatada kirikule ustavaid töötegijad.
Kus on ustavus oma Issandale ja tema kutsele, sinna liituvad ka motivatsioon, akadeemiline teadmine, kutseoskused ja kõik muu teenimiseks vajalik. Kiriklik koolitusparadigma ongi eelkõige mõistetav liikumisena Jumala kutselt inimese vastusele usus, ettevalmistuses ja teenimises.
Positiivse poole pealt nimetaksin fakti, et meie kirikus toimub praegu palju õppimist ja õpetamist. Läinud nädal tunnistas kahte väga edukat täienduskoolitust. Tallinnas räägiti tõsisel ja vajalikul teemal, nimelt sellel, kuidas laps mõistab surma ja leina (UI suurim auditoorium jäi väikeseks, et kõiki soovijaid majutada). Tartus lõppes viis päeva väldanud vaimulikult orienteeritud keelelaager (ligi 70 osavõtjat), mida korraldas UI Tartu Teoloogia Akadeemia koostöös Ameerika luterliku kirikuga (LCMC). Just äsja tulin koosolekult, kus planeerisime süsteemse kirikliku juhtimiskursuse käivitamist meie vaimulikele. Kui veel lisada kogudustes toimuvad koolitused, siis võime küll julgesti oma kirikut nii õpetavaks kui õppivaks kirikuks nimetada. Kuniks viimane on meie reaalsus, on kirikul kindlasti tulevikku.
Siiski on ka murettekitavat: tagasihoidlikud vastuvõtud pastoraalseminari preestrite rühma (diakonite rühm on oma väljaõpet jätkamas) ning kirikumuusikaosakonda. Miks see nõnda on, selleks on palju põhjusi. Kindlasti on siin oma osa vaimulike ja organistide töö- ja palgatingimustel. On palju räägitud nn õhinapõhisest töövõtust, mis ongi suures osas olnud kiriku töömudeliks, kuid kiriku tulevikku tervikuna sellele siiski üles ehitada ei saa.
Peame kirikuna väga tõsiselt jätkama tööd selles suunas, kuidas tugevdada koguduste endi majanduslikku võimekust, aga ka keskset palgasüsteemi ja kogudustevahelist majanduslikku solidaarsust. Loomulikult ei ole see kiriku peaülesanne, kuid tulemuslik teenimine eeldab ressursside kasvu, nende õiget suunamist ja heaperemehelikku kasutamist. Usun, et kui saame oma kirikut selles osas rohkem jalule, siis on lootust suuremale õppijate arvule nii preestrikoolituses kui kirikumuusika erialal.
On armuaeg. See on ka töö ja võimaluste aeg. Andku Jumal meile armu seda kasutada tema auks ja riigi tulemiseks. Õnnistatud kooliaasta algust!
Ove Sander,
Usuteaduse Instituudi rektor
