Tema on meid varem teeninud
Armsad õed-vennad, kallis UI pere ning meie sõbrad lähedal ja kaugel.
Soovin Teile õnnistatud kannatusaja jätku. Eelkõige seda, et veel kümmekond päeva kestev kannatusaeg võiks saada meile tähendusrikkaks. Et võiksime enam ja enam süüvida Kristuse kannatusse ja surma ning kogeda – see kõik on olnud meie eest ja pärast, et meid lepitada Jumalaga ja tuua meile igavest elu.
Et võiksime seespidise inimese poolest puhtamaks saada, kasvada ja edeneda pühaduses, Kristuse järel käimises. Et kõik see arm, mis meile Kristuses on kingitud, saaks tegevaks meie elus kõiges armastuses ja üksteise teenimises.
Just viimases seoses puudutas mind meie magistrandi ja Nõmme Rahu koguduse diakoni kannatusaja esimesel pühapäeval peetud jutlus (tervikteksti leiad siit >>), kus ta esitab väga selge väljakutse igale ristiinimesele vastata Jumala armastusele ja Kristuse teenistusele oma armastuse ja teenimisega. Loomulikult suudame seda ainult Jumala armu ja Püha Vaimu väega. Järgnevalt mõned lõigud eelviidatud jutlusest:
„…Maise valitseja puhul on nõnda, et mida suurem keegi on, seda enam teda teenitakse, seda enam on tal teenijaid, seda enam on tal privileege. Kuid Jumala riigi reegel ütleb hoopis vastupidist: mida suurem keegi on, seda enam teenigu ta teisi. Mõelgemgi siis nüüd hetkeks selle peale- kui meie elu mõõdetaks ainult selle alusel, kui palju me tegelikult teisi teenime, siis kui suur võiks olla meie väärtus Jumala riigis?
Otse loomulikult, kõikidelt ei oodatagi ühesugust tulemust, seda ei saagi eeldada, sest inimeste võimed on erinevad, vaid igalt oodatakse vastavalt tema võimetele.
Meie igaühe teenimistöö saabki olla selles, et ligimesearmastuse praktika läbi teenime õdesid ja vendi esmalt koguduse keskel. Jeesus on ju öelnud: „Mida te iganes olete teinud ühele mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle” (Mt 25:40). Kui me nõnda Jeesuse õpetuse kohaselt elame, siis kogudus püsib ja seda märkavad ka inimesed väljastpoolt kogudust.
Teenimine tähendab teiste päralt olemist. Teiste päralt olemine tähendab näha teiste häda. Kuigi meie teenimine on ebatäiuslik, nagu me inimestena kõik oleme, ometi kasutab Jumal ka seda, et selle läbi teostada teenimist inimeste juures. Me ei pea selleks sõitma Aafrika ürgmetsa. Meie teenida on inimesed, kes elavad meie kõrval.“
Vaatamata sellele, et need mõtted on jagatud koguduse keskel, maksavad need samahästi meie kirikukoolile – teenida kõiki meile usaldatud üliõpilasi nii palju kui suudame, eriti toetada ja aidata nõrgemaid, olla UI-na oma õppijate päralt – see on meie ühine soov, kuvand ja siht.
Nõnda teenides ei jää me märkamata. Loomulikult ei tähenda see, et me ei peaks pingutama, et meile tuleks jätkuvalt uusi õppijad. Küll aga tähendab see rahu ja Jumala usaldust – teenides Teda ja üksteist muutume me ise tunnistuseks ja märgiks, mida pannakse tähele ja väärtustatakse. Ja siiski on meie väärtus ainult Jumalas, kelle armukätes on nii meie endi, kui meie kooli tulevik.
Õnnistatud teenimist, sest Tema on meid varem teeninud.
Ove Sander
Rektor
