Kui nüüd selsamal nädala esimesel päeval oli õhtuaeg ja seal, kuhu jüngrid olid kogunenud, olid uksed lukus, sest nad kartsid juute, tuli Jeesus, jäi seisma nende keskele ja ütles neile: „Rahu teile!” /Johannese evangeelium 20:19. Hea Usuteaduse Instituudi pere!
Kui me Usuteaduse Instituudi juhtkonnas võtsime möödunud aasta detsembrikuus raske südamega vastu otsuse korraldada jõulueelne õppesessioon distantsõppena ning loobuda aastakümnete pikkusest traditsioonist, Usuteaduse Instituudi jõulujumalateenistust ja ühisest peost, siis olime üsna kindlad, et kevadeks on viirus taandunud ning kõige hiljem ülestõusmispühade järel võime taas koguneda Pühavaimu tn 6 õppehoonesse loenguteks ja seminarideks, palvusteks ja jumalateenistusteks, aga ka kohvipausideks ja lõunasupiks – kõigeks selleks, mis kuulub tavapärase akadeemilise elurütmi juurde.
Paraku on läinud teisiti ning võitlus koroonaviirusega on võtnud meilt kõigilt rohkem aega ja jõudu, kui alguses arvasime. Aprillikuus peame jätkama distantsõppel ning maikuusse kavandatud Usuteaduse Instituudi 75. aastapäeva konverentsi korraldajad teevad ettevalmistusi selles teadmises, et enamik osalejatest liitub selle sündmusega veebikeskkonnas.
See akadeemiline aasta on olnud meile kõigile pingutav, kurnav ja proovilepanev. Loengute ja seminaride korraldamine Zoomi keskkonnas võib mõneks ajaks olla põnev ja virgutav vaheldus, aga kui see kestab juba pool aastat, siis on pärsitud silmast-silma suhtlus õppejõudude ja üliõpilaste vahel, spontaansed teoloogilised arutelud, küünarnukitunne nii otseses kui ülekantud tähenduses. Rääkimata palvustest instituudi kabelis või osadusest Jumala Sõnas ja sakramendis Püha Vaimu kirikus. Eriti haavatav on sellises olukorras pisike akadeemiline kogukond, mille motoks on „haridus inimeselt inimesele“.
Kõike eelöeldut silmas pidades tahan ma südamest tänada igat meie koolipere liiget, kes selles olukorras on vastu pidanud, säilitanud õpi- ja töömotivatsiooni, olnud mõistev ja kannatlik, kui kõik pole läinud nii, nagu me tahtnuksime ja lootnuksime. Me oleme selle aastaga omandanud arvestataval määral uusi õpioskusi, eeskätt just e-õppe valdkonnas, mis kuluvad küllap meile marjaks ära ka siis, kui viirus ja sellest tulenevad piirangud on taandunud. Me oleme õppinud üksteist ja iseennast paremini tundma – oleme kogemuse võrra rikkamad, kuidas toime tulla olukordades, kus tavapärased õpi- ja suhtlusmeetodid ei toimi ning läheb vaja leidlikkust, loovust ja visadust. Piltlikult öeldes, oskame ehk paremini ennetada oma akadeemilisi ja sotsiaalseid, aga ka vaimulikke „surnud punkte“ ning teame, et need on ületatavad.
Paradoksaalsel kombel on tänavune kevad toonud Usuteaduse Instituudi jaoks kaasa ka mitmeid suundanäitavaid ja teedrajavaid arenguid. Veebruarikuus allkirjastasime Eesti Vabariigi sotsiaalministeeriumi ja EELK Usuteaduse Instituudi vahel lepingu, millega instituudile antakse riigieelarvelist toetust hingehoidjate koolitamiseks Eesti Vabariigi ravi- ja hoolekandeasutustele usuteaduse magistriõppes diakoonia ja hingehoiu erialal, mis vastab hingehoidja 7. taseme kutsestandardile.
Lepingus on sätestatud toetuse kasutamise kord ja kohustused, mis Usuteaduse Instituut endale toetuse saajana võtab. Neist ühe ja kõige olulisemana oleme välja kuulutanud täiendava vastuvõtu usuteaduse magistriõppesse diakoonia ja hingehoiu erialale, mis toimub juba aprillikus. Koos sügisese korralise vastuvõtuga saame tänavu pakkuda kuni kümnele hingehoiu magistriõppes alustavale tudengile 50%-list õppemaksu soodustust kaheaastase õppe vältel.
On väga suur rõõm tõdeda, et Sotsiaalministeerium näeb Usuteaduse Instituudis arvestatavat koostööpartnerit hingehoidjate koolitamisel ning tahame omalt poolt teha endast oleneva, et seda usaldust väärida. Tegemist ei ole üksnes täiendava rahastusega meie kooli eelarves, vaid otsese misjonaarse ja diakoonilise väljundina ühiskonda, mis annab võimaluse meie lõpetajatele leida rakendust hingehoidjate ja kaplanitena haiglates, hoolekandeasutustes ja mujalgi.
Teisena toon esile Usuteaduse Instituudi Erasmus+ harta pikendamise 2021. aasta alguses ning usundiõpetajatele, teoloogidele ja vaimulikele suunatud rahvusvahelise Erasmus+ projekti IRENE käivitamise, milles Usuteaduse Instituut osaleb ühe partnerina. Projekti koordineerib meie poolt Usuteaduse Instituudi arendusjuht Anne Burghardt ning selle raames korraldatakse 4 mobiilsuskülaskäiku ning 4 rahvusvahelist seminari, neist üks leiab aset Eestis.
Seega, meie ees on mitmed uued algused, sihid ja ülesanded. Vajame nendeks üksteise tuge ning Jumala Vaimu juhtimist, tarkust ja inspiratsiooni. Eelkõige peame toime tulema ebakindluse, peataoleku ja võimust võtma väsimusega meis ja meie ümber.
Võib-olla oleme me tänavu pisut sarnases olukorras Jeesuse jüngritega, kes peale Tema surma ja ülestõusmist olid koos lukus uste taga, kartes oma turvalisuse, saatuse ja elu pärast. Meiegi peame varjuma maskide ja visiiride, piirangute ja distantside, veebikoosolekute ja lukus uste taha. Me kõik oleme sellest väsinud, aga me teame, et see on praegu vajalik. Ometigi, ülestõusnud Jumala Poeg, kelle jaoks ei ole takistuseks ei lukustatud uksed ega lukustatud südamed, maskidest ja viirustest rääkimata, võib tulla ka meie juurde samal kombel, nagu Ta tuli kaks tuhat aastat tagasi oma ehmunud ja lukus uste taga varjuvate õpilaste juurde.
Ta tuleb ning Tema sõnum on tänagi: „Rahu teile!“ Täitku Tema rahu, rõõm alanud kevadest ja lootus Jumala armule meie südamed, elud ja inimsuhted! Õnnistatud ülestõusmisaega!
Marko Tiitus
Rektori kt
