Elmar Salumaa on öelnud, et „lootus on kristliku eksistentsi peamine sisu.“ On ilmne, et Ta pidas eelkõige silmas seda lootust, mille kohaselt saame kord osa igavesest elust ja täiuslikult tulnud Jumala riigist, kuid samas on lootus midagi, millel on oluline osa meie igapäevases elus ja tegutsemises. Nii me vajame lootust, mis vaatab „tähtede taha“ ning vajame lootust, mis annab meile jõu ja julguse astuda homsesse päeva.
On põhjust Jumalat väga tänada lootuse eest, milles me Usuteaduse Instituudina oleme elanud ja elame. Tahaksin siin viidata paarile lootuse sisule, mille eest me täname ja milles me rõõmustame.
Esmalt akadeemilise õppeaasta esimese pooles toimunud riiklik akrediteerimine. Kuigi akrediteerijad viibisid meil loetud päevad, hõlmas kogu ettevalmistus peaaegu aastast perioodi. Suur tänu heale kolleegile Siimon Haamrile ning kõigile, kes sellesse oma panuse andsin nõnda, et täna võime lootusega oodata head tulemust. Oleme saanud juba esialgse positiivse tagasiside (ligi 50 lehekülge tihedat inglise keelset teksti), kuid lõplik ostus peaks saabuma Jaanipäeva järel.
Edasi hea lootus, mõeldes meie peatselt algavale vastuvõtule, sest tänast ajaruttu silmas pidades, pole augusti kuu enam mägede taga. Rektorina on mulle juba aastaid tuttav (mure-) tunne, et ei tea ju ette, kuidas õppima tulijatega saab olema, kuid seda kahtlust on alati tasakaalustamas ja ületamas lootus, et küllap tullakse ning saame jälle rõõmu ja tänuga alustada uut õppeaastat. Muidugi püüame anda selleks oma osa, kuid hea on teada, et ainuüksi Jumal on see, kes kutsub (Jh 15:16) ning need kallid inimesed jälle liidab meie kooli perega.
Selgeks kinnituseks sellele lootusele ja Issanda tööle on olnud tänavuse akadeemilise õppeaasta lõpetamine – 6 uut magistrit, 9 rakenduskõrgahariduse lõpetajat, 3 lõpetajat muusikaosakonnas ning 4 tänaseks juba ordineeritud preestrit pastoraalseminarist, kelle lisandub veel 5 sel õppeaastal lõpetanud diakoni ettevalmistuse saanud inimest. Tõsi, me ei räägi kümnetest lõpetajatest, kuid siiski märkimisäärsest arvust ustavatest töötegijatest, kelle ettevalmistamiseks kiriku tööle oleme võinud Jumala abiga oma panuse anda. Et „Kristus on seesama eile ja täna ja igavesti“ (Hb 13:8), kinnitab meid lootuses, et Tema jätkuv kutse ja õnnistus on see, millele saame olla kindlad ja rajada oma lootuse.
Olen varematel aastatel kirjutanud sellest, et mis on need põhjused, miks tasuks kaaluda õppima tulemist Usuteaduse Instituuti, lisaks muidugi sellele kutsele ja puudutusele, mida Kristus ja Püha Vaim meile annab. Lisaksin tänavu juurde veel ühe tahu, milleks on mõtlemisvõimekus ja -kultuuri ning võime analüüsida ja võtta vastu otsuseid tänases kiriklik-ühiskondlikus diskursuses ja diskusioonides. Et me suudaksime mõista ja edasi anda, mis on „Jumala tahtmine, mis on hea ja meelepärane täiuslik“ (Rm 12:2), selleks tuleb hästi tunda Pühakirja ja meie usualuseid ning samuti mõelda hästi ja loomulikult palvetada hästi. Nendegi „võimekuste“ arendamisel saab meie kool Jumala armu ja abiga toeks olla.
Õnnistatud suve ning head ja kindlat lootust Kristuses.
Ove Sander
Rektor
