Piibliteaduste alased konverentsid. Uue Testamendi õppetool on korraldanud ühe päeva pikkusi konverentse rohkem kui 10 aasta jooksul üks kord aastas. Viimasel kahel aastal on konverentside rõhk olnud misjonil ja selle piibellikel alustel, eeldustel ning võimalustel.
Uue Testamendi konverentsid on avatud, neil osalevad ka vaimulikud ja teised huvilised ning need toimivad ka täienduskoolitusena.
Eesti Piibliseltsi XXXI Piiblipäev – Piiblikonverents Usuteaduse Instituudis
PÜHAKIRI – KÄSIKIRJAST EMAKEELSE PIIBLINI
26. oktoobril 2024 toimus Tallinnas Usuteaduse Instituudis taas sügisene piiblikonverents. Viimastel aastatel on Eesti Piibliselts (EPS), EELK Usuteaduse Instituut ja Tartu Ülikooli Usuteaduskond korraldanud piiblipäeva ühiselt, nii ka seekord. Seekord olid keskmes Isa Meie palve ajalugu eesti kirjakeeles ning Piibli tõlkimise metoodikad araabia ja eesti keelde. Iga teema puhul oli eesmärk saada Pühakiri mõistetavaks lugejate emakeeles.
Instituudi rektor piiskop Ove Sander tõstis avasõnas esile kolme olulist märksõna: Pühakirja, piiblitõlkimist ja emakeelt. „Me ei tohiks kunagi unustada, et Piibel on Püha Kiri,“ sõnas O. Sander, lisades, et emakeelne teoloogiline mõtlemine ja Piibli autoriteet on Usuteaduse Instituudis olnud alati rõhutatud.
Esimeses ettekandes andis EPSi peasekretär Jaan Bärenson ülevaate eestikeelse Meie Isa palve eri tõlgetest. Tänavuse aasta on Eesti Kirikute Nõukogu kuulutanud Meie Isa palve aastaks, mõeldes 500 aasta möödumisele kõige vanema säilinud eestikeelse Meie Isa palve tekstile Kullamaa käsikirjas. J. Bärensoni sõnul on Meie Isa palvet meie esivanemate keeles palutud siiski juba vähemalt kaheksa sajandi eest. Meie Isa palve on kiriku ajaloos kõige tähtsam juba seetõttu, et selle õpetas meile Jeesus Kristus ise. Ettekanne baseerus piibliseltsi koostatud Meie Isa palve näitusel, millega on võimalik olnud tutvuda mitmel pool. Näitus jätkab rändamist mööda Eestimaad.
Ühinenud Piibliseltside tõlkenõunik, Manchesteri Ülikooli õppejõud dr Sameh Hanna osales piiblipäeval kahe ettekandega: „Piiblitõlked araabia keelde: sotsiaalkultuuriline ajalugu“ ja „Piibli araabiakeelsed tõlked: kaasaegsed ja hiljutised arengud“.
Araabiakeelsete piiblitõlgete päritoluga seotud võtmeküsimuseks on, kas need tõlked tehti enne või pärast islami tulekut. Araabiakeelsete piiblitõlgete ajaloo koostamine seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mis on seotud erinevate kultuurikeskkondadega. Ettekanne vaatles araabiakeelsete tõlgete näidiseid 9.–17. sajandist. Teises loengus keskendus Sameh Hanna tõlgetele, mida kasutavad praegu araabia keelt kõnelevad kristlased eri konfessioonides.
Magister Vallo Ehasalu keskendus oma ettekandes prohvet Jesaja raamatu tõlke küsimustele, võttes aluseks 1739. ja 1997. aasta eestikeelse tõlke. Mõlema tõlke tekstid olid võrreldavatena ekraanil näha. Ettekandjal oli kogu aeg ees heebreakeelne algtekst ja nõnda sai ta võrrelda kumbagi tõlget nii algtekstiga kui ka tuua arutlusse Jesaja aja olustikku. Seetõttu sisaldas ettekanne keeleliste küsimuste kõrval ka seda, kumba tõlke sõnum võiks aja olustikku tõepärasemalt kujutada.
Eesti Piibliseltsi esimees dr Randar Tasmuth pidas ettekande teemal „Näiteid Johannese evangeeliumi tõlkimisest“. Ettekande sissejuhatuses lausus dr Tasmuth, et Eesti Piibliseltsi ja piibliõppe ülesanne on öelda Jumala suuri sõnu eesti keeles, mis tähendab tõlkimist kõige laiemas tähenduses. Teiseks keskendus ettekandja Johannese evangeeliumi olulistele märksõnadele ning selgitas märgi ja sümboli tähendust ning esinemisi Johannese evangeeliumi tekstis. Kolmandaks olid vaatluse all kolmanda ja neljanda peatüki dialoogilised tekstid, mis peidavad endas mõnede märksõnade kahekordseid tähendusi. Seega on igasugune tõlkimine alati seotud ettevaatliku selgitava tõlgendusega, kus tuleb langetada otsuseid kohtades, kus sama sõna ei saa korraga ühes kohas kahe erineva sõnaga tõlkida.
Piiblipäeval oli osalejaid nii kohapeal kui ka Zoomi keskkonnas. Päev oli huvitav ja rikastav ning andis värskeid mõtteid, mille üle kohvipauside ajal elavalt arutleti.
Ettekanded on vaadatavad:
Konverentsi 1. osa saab järgi vaadata (YouTube) siin >>
Konverentsi 2. osa saab järgi vaadata (YouTube) siin >>
Randar Tasmuth
Konverentsi “Evangeelium ja isiku kujunemine. Jünger ja misjon Uue Testamendi valgusel” 22.10.2020 ettekandeid saab vaadata siin:
Konverentsi “Uus Testament: kirik ja misjon” 4.04.2019 infot saab vaadata siit >>
Konverentsi “Varajane kristlus antiigi kontekstis” 12.04.2018 infot ja materjale saab vaadata siit >>
Uue Testamendi foorumid. Uue Testamendi teaduse alal toimub igal aastal väljaspool tunniplaane ja sessioonide aegu kuus foorumit. Piibliteaduste õppejõud esitavad neil lühiloenguid ja lõputööde kirjutajad oma tööde kavandeid ja valmis peatükke. Kõik kohalolijad arutlevad valmivate tööde üle ja annavad oma soovitusi. Foorumid aitavad kaasa lõputööde viimistlemisele ning elavdavad huvi piibliteaduste vastu. Samuti on foorumid kõikidele huvilistele avatud ning võimaldavad teemadega laiemat tutvumist kui kohustuslike ainete õppimine võimaldab. Osavõtjad hindavad UT foorume ka hea suhtlemise ja enesetäienduse kohana.
EELK jutluste perikoopide abimaterjalid. Piibliteaduste õppetooli õppejõud Randar Tasmuth, Vallo Ehasalu ja Ergo Naab kirjutavad Uue Testamendi ja Vana Testamendi tekstidele eksegeetilisi abimaterjale, mida EELK vaimulikud jutluste ette valmistamisel kasutavad. See on õppetooli üks avalikke väljundeid.