Rõõm ja elu igaühele
Ingel ütles karjastele: „Ärge kartke! Sest vaata ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kogu rahvale.” Lk 2:10
Jõulusõnum karjastele algab pisut ootamatult – pole siin õnne- ega edusoovi Jumala Poja sünni puhul, vaid sõnad ärge kartke. Muidugi võis olla, et ingli ilmumine oligi nii kartustäratav, et sügavama jutu alustamiseks tuli kõigepealt hirmud maha võtta. Kuid kas ainult?
Võibolla on kusagil neid, kes ei karda kedagi ega midagi. Mina paraku nende hulka ei kuulu. Küllap ongi kartus sage külaline paljude elus ning põhjused selleks võivad olla väga erinevad – tervisemured, hirm toimetulemise ees, suhteprobleemid jne. Milline iganes hirm või mure ka ei oleks, on jõulusõnumi algus meile kõigile ühemõtteline – ärge kartke! Pöörake oma pilk asjadelt, mis teid hirmutavad. Raputage endilt maha kõik kartuse halvavad ikked ning kogege, kuidas Jõululaps teeb meid vabaks. Temas on edasimineku julgus ja rõõm.
Pangem tähele, et elu olukorrad meie ümber võivadki jääda samadeks – kuigi me palume, et Jumal neid muudaks ning et kõik laheneks – aga hoopis meid endid muudetakse. Me ise saame teiseks. Oleme muutunud palju julgemaks ja tugevamaks, sest nüüdsest ei looda me enam endile, vaid Jõulapsele, kes on meie juures igal meie elu hetkel. Et Tema on läbinud kõik raskuste ja hirmude sügavikud, saame alati olla Temas mõistetud, vastuvõetud ja toetatud. Meil on Keegi, kes on täiesti meie poolel.
Siit jõuame jõulusõnumi ühe olulisema sisuni, milleks on rõõm Jõululapse Jeesuse Kristuse sünnist. Me soovime küll üksteisele rahulikke või valged jõule, ennekõike võime aga soovida ja paluda tõelisest ja jäävast rõõmust täidetud Jõulupühi.
Jõulurõõm on täiesti teistsugune. Ta on suur ja valdav. Ta on jääv ja kestev. Ta tuleb meiega kaasa uue aasta teedele. Ta täidab meid murede ja võitluste keskel. Seda rõõmu ei saa meilt keegi võtta, kuna tema allikas ei ole meis ega ole ta ka maist päritolu. Ta on alanud taevast ning saanud kogetavaks Jõulapse sünnis – teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Issand Kristus – ja kõiges selles, mis Ta meile on andnud. Rõõm Kristuses ei ole ei teooria ega soovunelm, see on meie igapäevane võimalus ja reaalsus.
Ja siiski, tihti küsin endalt – on see rõõm minugi osa? Kas pole see ehk reserveeritud minust palju parematele? Vastust võikski nimetada jõuluevangeeliumiks selle sügavaimas tähenduses – rõõm, rahu ja valgus on tõotatud kogu rahvale. Otsustav ei ole meie moraalne või mistahes inimlik kvaliteet, vaid tarvis on ainult ühe – tulla rõõmuallikale ning lasta selle voogudel ennast elustada. Võtta Jõulaps vastu oma südamesse ja elu keskele. Just seepärast toobki Jeesus meile lapsi eeskujuks – nad võtavad rõõmsa südamega kingituse ja ruttavad seda avama. Samal viisil tahab Jeesuse meie ellu astuda. Seda elu õnnistada ja igaviku poole näidata.
Mida aga saame teha üksteise heaks? Sedasama, mida tegi ingel karjastele. Kutsuda vaatama. Kutse vaatama tähendab nii osundamist õigetele asjadele, kui ka julgustust nendesse süvenemiseks. Eelkõige aga kutsumist Teele, mille käidavuses ja päraleviimises me ise oleme veendunud. Just nii tulevadki meile tõelised Jõulud – taevast alguse saanud rõõm Jõululapses võtab meis kuju. Ta liigub inimeselt inimesele ja rahvalt rahvale. Et kogu maailm käiks rõõmuteel igavesse ellu.
Ove Sander
Rektor
