Küünlakuu valgust ja rahu hingesse!
Nõnda nagu süüdatud küünal kiirgab valgust pimedusse, on Kristuse valgus meie juhiks siin maistel radadel. Enamgi veel, Ta on meid juhtimas igavesse valgusesse.
Ei ole sugugi kerge mõista, mida tähendab, et Kristus on valgus – elu valgus ja maailma valgus – nagu Ta enda kohta ütleb. Esmalt võime mõista, et Temas näeme end sellistena nagu me tegelikult oleme (seda teeb üldiselt käsk, aga enamgi veel Kristus, Tema eeskuju ja õpetus) – patuste ja lootuseta inimestena. See on kohtuvalgus.
Ometi kätkeb seesama valgus endas ka võimalust lohutuseks ja lootuseks – kes iganes Kristuse on vastu võtnud ning Tema valguses käivad, nende tee on valgusetee. Tee usuvalgusest nägemisevalgusse. Kasutades vaga Siimeoni sõnu, see on see „pääste, mille Sa oled valmistanud kõikide rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust Sinu rahvale Iisraelile.” Et Kristuse valgus on armuvalgus, võivad meie tulemised ja minemised olla alati Jumala rahust saadetud.
Küünlakuu on viimase viieteistkümne aasta jooksul, mil olen Jumala armust teeninud Nõmme Rahu kogudust, saanud mulle rahukuuks. Küünlapäeval tulime Nõmmel kirikusse, et pühitseda taas Tartu Rahuleping sõlmimise aastapäeva. Tänavu siis 94-ndat. Tulime, et meenutada neid, kes oma elu jätnud Eesti ja meie elu ees. Loomulikult sel päeval eriti koolipoistest vabadussõdalasi. Tulime, et mõelda olevikule ning paluda Jumala armu Eesti elu edasiehitamiseks. Tulime, et kinnitada oma pilgud Kristusele, kelle riik on igavene ja veel-nähtavakssaamist-ootav, et meiegi kord selle riigi kodakondsed võiksime olla. Seda kõike Jeesuse tõotuse valgel – „Õndsad on rahutegijad, sest neid hüütakse Jumala lasteks.“
UI jaoks on valguse- ja rahumõtetest täidetud küünlakuu tähendanud mitme suursündmuse korraldamist või nendele kaasaaitamist. Seda kuud jääb kindlasti meenutama 7. veebruaril toimunud Diakoonia Konverents oma rekordilise osavõtuga (kaugelt üle saja inimese) ning säravate ettekannetega. Lisaks meie endi headele tegijatele võisime kuulda Soome vaimulikku ja Luterliku Kiriku Haiglahingehoiu Keskuse peasekretär emeeritus Kirsti Aaltot. Konverentsi raames anti üle meie soomekülalisele ka EELK koostöömedal, millega tunnustati Kirsti ja Tema heade kolleegide – eredalt meenuvad praost Esa Fabrini loengud 1990-ndate alguses – rolli EELK hingehoiutöö ülesehitamisel.
Dr Anne Vandenhoeck, Leuveni Ülikooli teadur ning Euroopa Haiglakaplanite Võrgustiku juhataja pidas juba konverentsile eelneval kahel päeval hingehoiu loenguid UI üliõpilastele. Sisukaid mõtetest ja uutest impulssidest oli täidetud ka tema konverentsi ettekanne. Loodan, et nii Kirsti Aalto kui Anne Vandenhoecki loenguid saame juba pea lugeda meie kodulehelt. Olgu lisatud, et doktor Vandenhoech on olnud kauaaegne TTA sõber ja kaastööline. On rõõm, et need sidemed on nüüd meie ühisele koolile üle kandunud. Südamlik tänu eriti Kersti Kask’ile ja Siimon Haamerile selle äärmiselt vajaliku ja motiveeriva konverentsi korraldamise eest.
Teine, vägagi mastaapne ettevõtmine, mida UI muusikaosakond on koostöös Hugo Lepnurme muusikaühinguga korraldamas, kannab nimetust Lepnurm 100. Maestrol täitub 31. oktoobril 2014 sajand sünnist ning küünlakuu 15-ndal päeval möödub 15 aastat austatud maestro igavikku astumisest. Lepnurm 100 toob enesega kaasa rea kõrgetasemelisi ja väga eripalgelisi muusikaüritusi, mille ühiseks nimetajaks on Hugo Lepnurm – orelivirtuoos ja -pedagoog, helilooja ja oreliehitaja ning pereisa ja lihtne vend Kristuses. Jaanuaris toimus Lepnurme gaala, mis oli pühendatud Tallinna Kaarli kiriku oreli 90-ndale sünnipäevale. Küünlakuu 15-nda päeval esitletakse Lepnurme koraalieelmängude CD-d Tallinnas, Metodisti kirikus. Suur tänu kõikidele korraldajatele, eriti aga meie headele kolleegidele UI muusikaosakonnast Kersti Petermannile ja Kristel Aerule.
Nende ridade kirjutamise ajal on UI-s hoogu sisse saamas viis päeva kestev Pastoraalkolleeg – An ihren Liedern sollt ihr sie erkennen – Die Reformation und die Musik – tuues meile külalisi Saksamaa, Läti ja Leedu luterlikest kirikutest. Soovin UI nimel kõigile Pastoraalkolleegist osavõtjatele viljakat mõttevahetust, uusi impulsse Issanda tööks ning lihtsalt ka mõnusat üksteisega koosolemise aega.
Ove Sander
Rektor
