Eesti Piibliseltsi XXXI Piiblipäev – Piiblikonverents Usuteaduse Instituudis
PÜHAKIRI – KÄSIKIRJAST EMAKEELSE PIIBLINI
26. oktoobril 2024 toimus Tallinnas Usuteaduse Instituudis taas sügisene piiblikonverents. Viimastel aastatel on Eesti Piibliselts (EPS), EELK Usuteaduse Instituut ja Tartu Ülikooli Usuteaduskond korraldanud piiblipäeva ühiselt, nii ka seekord. Seekord olid keskmes Isa Meie palve ajalugu eesti kirjakeeles ning Piibli tõlkimise metoodikad araabia ja eesti keelde. Iga teema puhul oli eesmärk saada Pühakiri mõistetavaks lugejate emakeeles.
Instituudi rektor piiskop Ove Sander tõstis avasõnas esile kolme olulist märksõna: Pühakirja, piiblitõlkimist ja emakeelt. „Me ei tohiks kunagi unustada, et Piibel on Püha Kiri,“ sõnas O. Sander, lisades, et emakeelne teoloogiline mõtlemine ja Piibli autoriteet on Usuteaduse Instituudis olnud alati rõhutatud.
Esimeses ettekandes andis EPSi peasekretär Jaan Bärenson ülevaate eestikeelse Meie Isa palve eri tõlgetest. Tänavuse aasta on Eesti Kirikute Nõukogu kuulutanud Meie Isa palve aastaks, mõeldes 500 aasta möödumisele kõige vanema säilinud eestikeelse Meie Isa palve tekstile Kullamaa käsikirjas. J. Bärensoni sõnul on Meie Isa palvet meie esivanemate keeles palutud siiski juba vähemalt kaheksa sajandi eest. Meie Isa palve on kiriku ajaloos kõige tähtsam juba seetõttu, et selle õpetas meile Jeesus Kristus ise. Ettekanne baseerus piibliseltsi koostatud Meie Isa palve näitusel, millega on võimalik olnud tutvuda mitmel pool. Näitus jätkab rändamist mööda Eestimaad.
Ühinenud Piibliseltside tõlkenõunik, Manchesteri Ülikooli õppejõud dr Sameh Hanna osales piiblipäeval kahe ettekandega: „Piiblitõlked araabia keelde: sotsiaalkultuuriline ajalugu“ ja „Piibli araabiakeelsed tõlked: kaasaegsed ja hiljutised arengud“.
Araabiakeelsete piiblitõlgete päritoluga seotud võtmeküsimuseks on, kas need tõlked tehti enne või pärast islami tulekut. Araabiakeelsete piiblitõlgete ajaloo koostamine seisab silmitsi mitmete väljakutsetega, mis on seotud erinevate kultuurikeskkondadega. Ettekanne vaatles araabiakeelsete tõlgete näidiseid 9.–17. sajandist. Teises loengus keskendus Sameh Hanna tõlgetele, mida kasutavad praegu araabia keelt kõnelevad kristlased eri konfessioonides.
Magister Vallo Ehasalu keskendus oma ettekandes prohvet Jesaja raamatu tõlke küsimustele, võttes aluseks 1739. ja 1997. aasta eestikeelse tõlke. Mõlema tõlke tekstid olid võrreldavatena ekraanil näha. Ettekandjal oli kogu aeg ees heebreakeelne algtekst ja nõnda sai ta võrrelda kumbagi tõlget nii algtekstiga kui ka tuua arutlusse Jesaja aja olustikku. Seetõttu sisaldas ettekanne keeleliste küsimuste kõrval ka seda, kumba tõlke sõnum võiks aja olustikku tõepärasemalt kujutada.
Eesti Piibliseltsi esimees dr Randar Tasmuth pidas ettekande teemal „Näiteid Johannese evangeeliumi tõlkimisest“. Ettekande sissejuhatuses lausus dr Tasmuth, et Eesti Piibliseltsi ja piibliõppe ülesanne on öelda Jumala suuri sõnu eesti keeles, mis tähendab tõlkimist kõige laiemas tähenduses. Teiseks keskendus ettekandja Johannese evangeeliumi olulistele märksõnadele ning selgitas märgi ja sümboli tähendust ning esinemisi Johannese evangeeliumi tekstis. Kolmandaks olid vaatluse all kolmanda ja neljanda peatüki dialoogilised tekstid, mis peidavad endas mõnede märksõnade kahekordseid tähendusi. Seega on igasugune tõlkimine alati seotud ettevaatliku selgitava tõlgendusega, kus tuleb langetada otsuseid kohtades, kus sama sõna ei saa korraga ühes kohas kahe erineva sõnaga tõlkida.
Piiblipäeval oli osalejaid nii kohapeal kui ka Zoomi keskkonnas. Päev oli huvitav ja rikastav ning andis värskeid mõtteid, mille üle kohvipauside ajal elavalt arutleti.
Ettekanded on vaadatavad:
Konverentsi 1. osa saab järgi vaadata (YouTube) siin >>
Konverentsi 2. osa saab järgi vaadata (YouTube) siin >>
Randar Tasmuth
