Ilmunud on uus soomekeelne teadusartiklite kogu „Eletty reformaatio. Protestanttisen uskonnollisuuden muotoja uuden ajan alun Euroopassa“ ehk „Elatud reformatsioon. Protestantliku religioossuse vormid varauusaegses Euroopas“ (Suomen kirkkohistoriallisen seuran toimituksia 243, Helsingi 2023). Raamatu koostajateks on soome kirikuloolased Sini Mikkola ja Päivi Räisänen-Schröder ning see sisaldab muuhulgas UI süstemaatilise teoloogia õppejõu Karin Kallas-Põderi ning Helsingi Ülikooli oikumeenika professori Risto Saarineni ühiselt kirjutatud artiklit „Tunteet, eletty teologia ja reformaatio: Elämäntavan tulkintamalli ymmärtämisen apuna“ ehk „Tunded, elatud teoloogia ja reformatsioon: elulaadi tõlgendusmudel kui mõistmisabi“.
Raamatus vaadeldakse reformatsiooni elatud religiooni perspektiivist ning arutletakse laiemalt elatud religiooni kontseptsiooni ning metodoloogia üle. Enamus kaastöid on kirikuloolaste sulest, mõned ka süstemaatiliste teoloogide poolt. Autorid katsetavad elatud religiooni perspektiivi erinevates ajaloolistes kontekstides ning eri tüüpi kirjanduse peal, nt teoloogilised õpetusvaidlused, jutlused, kiriku administratiivsed dokumendid, kirjad, päevikud ja kunst.
Kallas-Põderi ja Saarineni artikli esimene osa katsetab „filosoofia kui elulaadi“ (Pierre Hadot) tõlgendusmudelit teoloogilise mõtteloo tõlgendamisel. Autorid keskenduvad renessansile ning reformatsioonile ning peavad seejuures metoodiliselt ning taustalooliselt eriti oluliseks ajaloolist uurimistööd emotsioonide tähendusest filosoofias (nt Simo Knuuttila, Martha Nussbaumi ning Juha Sihvola uurimistööd).
Seejärel käsitlevad autorid briti teoloogi Simeon Zahli tõlgendusmudelit, mida nad nimetavad elatud teoloogia perspektiiviks. Selle keskmes on ühelt poolt eeldus, et teoloogilised õpetused ja vaidlused ning teoloogiline argumentatsioon ei ole puhtintellektualistlikud, vaid ka näiliselt teoreetilistesse vaidlustesse on kätketud kõige laiemalt teoloogi isik ja kontekstid, näiteks tema kogemused, tunded, iseloomuomadused, sotsiaalsed suhted jne. Teisalt väidab Zahli teooria, et teoloogilised õpetused ja ideed on seotud elupraktikaga, näiteks võivad need kujundada inimese hoiakuid, emotsioone, tähendusloomet, käitumist, jne. Suutmata tuvastada neid dimensioone tekstis, jääb meie arusaam konkreetsest teoloogilisest õpetusest või kontseptsioonist puudulikuks.
Artikli autorid analüüsivad elatud teoloogia pilgu läbi Martin Lutheri teost „De servo arbitrio“ ehk „Orjastatud valikuvõimest“ (1525).
Esiteks analüüsitakse, millistele argumentidele Luther toetub, kui ta eitab vaba valikuvõimet. Luther küll tõotab piirduda üksnes pühakirjaliste argumentidega, ent nagu autorid näitavad, Luther n-ö kutsub oma tunnistajateks mõistuse, südame, kogemuse ja südametunnistuse. Seega mängib Lutheri argumendis rolli mitte ainult tema tõlgendus Pühakirjast, vaid tema jaoks on vaba valikuvõime puudumine midagi läbielatut, mis – Lutheri arvates – on kogetav ka teiste jaoks.
Teiseks analüüsivad artikli autorid, milliseid emotsioone ja kogemusi Luther vabaduse puudumisega seostab. Selle jaoks on suurepärasteks allikateks muuhulgas Lutheri kirjeldused omaenda äratundmisest, et tal puudub vaba tahe ja vaba valikuvõime.
Soomekeelne raamat on kättesaadav Usuteaduse Instituudi raamatukogus.
Raamatu sisukord:
- Johdanto: Eletty reformaatio – mitä se on ja miten sitä voi tutkia? – Päivi Räisänen-Schröder & Sini Mikkola
- Tunteet, eletty teologia ja reformaatio: Elämäntavan tulkintamalli ymmärtämisen apuna – Karin Kallas-Põder ja Risto Saarinen
- Suutari ja saarnamies Paul Glockin (k. 1585) eletty uskonto – Päivi Räisänen-Schröder
- “Rukoillen lähestyn Teidän Majesteettianne”: Eletty uskonto Wittenbergin yliopiston opiskelijoiden kirjeissä kuningas Kustaa Vaasalle 1530–1539 – Sari Timonen
- Kirjeet, kohtaamiset ja kokemukset teologian tukena: Eletyn teologian näkökulma Martin Lutherin ja saksalaisen ritarikunnan vuorovaikutukseen – Tapio Leinonen
- Äitinsä kohdusta valittu: Maallikkoreformaattori Katharina Schütz Zellin uskonnollisen identiteetin rakentaminen ja arkipäivän uskonnollisuus – Sini Mikkola
- Sisarukset, eletty uskonto ja valta 1600-luvun Englannissa – Sara Ala-Hynnilä
- Papinrouvien arjen hengellisyys ruumissaarnojen elämäkerroissa 1600-luvun jälkipuolen Suomessa – Miia Kuha
- Rahvaan tavat ja yhdenmukaisuuden ihanne: Luterilainen ortodoksia ja paikallinen tapa eletyn uskonnon muovaajina Kemissä myöhäiskaroliinisena aikan – Esko M. Laine
- Pyhämaan uhrikirkon kuoriaidan maalaukset vuodelta 1667: Varhaismoderni ikonografia eletyn uskonnon visuaalisena ilmentymänä – Hanna Pirinen
