Professor Thomas-Andreas Põder osales kutsutud ettekandega 24.-27. mail Roomas Püha Antoniuse Paavstlikus Ülikoolis toimunud suurel teaduskonverentsil – 23. Rahvusvahelisel Õigussemiootika Ümarlaual -, mille üldteemaks oli “Globaalne semiootika ja igapäevased õigusnõuded. Seaduse kultuuridevaheline rakendamine, religioonidevaheline dialoog ja tõlkimiseetika”. Mitmed töötoad olid pühendatud religioonisemiootikale ning teoloogia ja (õigus)semiootika dialoogile. Põder oli kutsutud osalema töötoas “Mitmetähenduslikkuse juhtimine, moraalne eksperimentalism, kultuurisemiootika. Kriitilised vaatepunktid religioosse-sekulaarseks-tõlkimise ideele”. Töötoa korraldaja oli Frankfurdi Ülikooli katoliku usuteaduskonna professor dr. Annette Langner-Pitschmann.
Professor T.-A. Põder kõneles teemal “Kultuuri-(teo)semiootiline vaade religioosse sekulaarseks tõlkimise ideele”. Ettekanne oli kokkuvõetud nõnda:
“Esmalt visandan religioosse sekulaarseks tõlkimise idee kontuurid tuginedes Jürgen Habermasile, kes hiljutistes kirjutistes väidab, et meie, nii religioossed kui ka mittereligioossed, oleme kohustatud osalema, kuigi erineval moel, religioosse tõlkimisel sekulaarseks. Avaliku ruumi sekulariseerimine ja mõistuse avalik kasutamine on ühine õppeprotsess. Seejärel analüüsin kõnealust tõlkimise imperatiivi Juri Lotmani semiootilise kultuuriteooria ja sellest inspireeritud kultuurilise teosemiootika vaatenurgast. Tõlkimine on kultuuri kui semiosfääri toimimise ja dünaamika keskmes. Habermasi tundlik ja jõuline ettepanek selle kohta, mida religioosselt ja ideoloogiliselt mitmekesine ühiskond on kohustatud tegema demokraatliku liberaalse õigusriigi tingimustes, osutub mitmes mõttes küsitavalt piiravaks ja reduktsionistlikuks. Samas on aktuaalne ülesanne säilitada ja edendada ühiselt argumentatiivset-diskursiivset avalikku ruumi nii saientistlik-biologistlike kui ka traditsioonilisemate religioossete-ideoloogiliste fundamentalismide hegemooniliste püüdluste vahel. Kuidas peaks religioosse sekulaarseks tõlkimise ideed muutma ja mudeldama? Millist tõlget eeldab ja vajab religioosselt ja ideoloogiliselt pluralistlik õiguslik-demokraatlik ühisruum nagu Euroopa Liit?”
Ühtlasi oli professor Põder mitteametlikult Katoliku Kiriku oikumeenilist tegevust juhtivat Kristlaste ühtsuse edendamise dikasteeriumis (keskhaldusorganis) isa dr. Augustinus Sanderi, OSB, külaliseks. Isa Augustinus on Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ja Katoliku Kiriku käimasoleva ametliku dialoogi katoliku poole koordinaator. Professor Põder on tema partneriks evangeelsel poolel. Professor Põder kohtus ka dikasteeriumi juhi kardinal Kurt Kochiga. Dikasteerium asub Itaalia riigis, mõnisada meetrit väljaspool Vatikani riiki. Isa Augustinus viis professori ka Vatikani, kus asus Collegio Teotonico, mis on õiguslikult – ja kurioosselt – hoopistükkis Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi tänaseni säilinud territoorium. Hoone koos aiaga pärineb keiser Karl Suure ajast. Ühiselt külastati eriloaga – Itaalia kombel mitmetunnist järjekorda eirates – püha Peetruse katedraali.
Mitteametliku kohtumise käigus arutati muuhulgas ka Evangeelsete Kirikute Osaduse Euroopas ja Katoliku Kiriku dialoogiga seonduvat. Dialoogi ülejärgmine kohtumine soovitakse aprillis 2024 pidada Tallinnas. Kooskõlastusprotsess kohaliku kirikuga – Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga – on käimas. Professor Põderi lootus on, et kõrgetasemeline dialoogikomisjon kohtuks EELK Usuteaduse Instituudis. Dialoogi viimane kohtumine, kus töösolev teoloogiline dokument saab lõpule viidud, otsustati pidada Roomas.
